Esmapilgul võib jääda mulje, et summa suurendamine tähendab Eesti kunstnikele vähem tellimustöid. Ent Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ütleb, et nii see pole ja protsendikunsti tellimise probleem peitub hoopis mujal. „750 000 eurot oli 2010. aastal algne ehitusmaksumus, kuhu kunsti tuli tellida, ja selle määra taastamine pole paha. Iga remondiga ei pea ka kunsti tellima. Küll aga oleks järgmisena oluline muuta protsendikunsti seadust ennast ja tõsta kunstiks kulutatavat ülemmäära 65 000 eurost kõrgemale,” sõnab Kalm.

Kaasaegse kunsti Eesti keskuse kommunikatsioonijuht Kaarin Kivirähk ütleb samuti, et 450 000-eurose piirmäära puhul oleks konkurss nii korraldajatele kui ka osalistele ajaliselt ja rahaliselt kulukam kui tulem. Nüüd viiakse aga seadus vastavusse riigihangete seadusega. „2011. aastast kehtinud seadus on meie mõistes ikkagi üsna noor ja eks selle kasutajadki veel üsna rohelised,” sõnab Kivirähk.