Ajaloolane Rutger Bregman kirjeldab oma raamatus „Inimkond”, kuidas ühel 1965. aasta päeval otsustas Totau koos viie sõbraga kalalaeva ärandada ja sellega seiklema minna. Teismelisi poisse oli Tonga internaatkooli igapäevaelu ära tüüdanud. Laev sai tugevas tormis kannatada ja poisid triivisid kaheksa päeva merel, kuni jõudsid üksiku asustamata saare randa.

Tänu koostööle suutsid poisid üle aasta elus püsida, luues tõhusa kogukonna, mis ei sarnanenud põrmugi William Goldingi romaanis „Kärbeste jumal” kirjeldatule.