Kolm võimuparteid otsustasid lüüa erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) hingekella. Õnneks järgnes sellele seakisa, mis annab lootust, et Eesti poliitika ja ühiskonna südametunnistus pole mitte surnud veel.
Ent võimalik, et sellega avati ühtlasi Pandora laegas, mille nimi on erakondade rahastamine tervikuna. Ja sealt vaatavad vastu juba süsteemsed vead, mis on suuremad kui miski, millele ERJK hammas peale suudab hakata.
Probleem on selles, kuidas see enam kui 5,4 miljonit eurot, mida iga-aastaselt erakondade kontodele riigieelarvest jagatakse, soosib võimu kaugenemist rahvast, soodustab südant pahaks ajavat pesupulbri-stiilis valimiskampaaniate rallit ning annab häirivalt suure võimu parteide keskkontoritele, et mitte öelda tagatuppa.
Kuidas seda nõiaringi murda?