Eriolukorras kodus istumine muutis meie tunnetatud maailmamulli mõneks ajaks tillukesemaks. Nagu me ei taju seda, kuidas maakera läbi kosmose kihutab, samuti on meile hoomamatud ka muutused, mis toimuvad sel ajal, kui diivanil videokõnet peame, distantsõppe-lapsed taustal vähemalt visuaalselt hägustatud.

Kodusest mullist väljaspool olev maailm on neetult keeruline. Kas usaldada see kellegi teise hoolde, kes meie eest otsuseid teeb, meie käitumist jälgib ja suunab? Mingi sisemine hääl vaidleb sellele veel vastu.

Hoiatatakse selle eest, et eriolukorras tehtud ümberkorraldused ei viiks meid püsivalt ebademokraatlikku kohta: kriis annab võimaluse neile, kes on alati suurema järelevalve poolt.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega