•• Kuna riigimetsas valitseb linnurahu, saab praegu harvestere palgata ahvatlevalt soodsalt.
•• Mikita kinnistu puhul võis lindude hävitamise lubamine anda 3000–4000 eurot hinnavõitu.
•• Mida väiksema väärtusega mets, seda suurem on metsaomaniku ahvatlus linnurahu ajal raiuda.
„Kaasikus raie juuni alguses? Teadlik inimene, kes metsaelustikust hoolib, sellisel ajal raiet ei teeks. Praegu on metsades lindude pesitsuse kõrgaeg ja paljudel on munad pesas,” ütleb Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi. „Kaasikus on kaks-kolm korda rohkem linde kui mujal. Lehtmetsas praegu raiet teha on veel linnuvaenulikum kui tavalises linnuvaeses männimetsas!”
Viljandimaal Suislepa kandis tõmmatakse praegu ühe suure lageraie otsi kokku. Kokku võeti lagedaks üle seitsme hektari, suur osa sellest kaasik. Linnud lindudeks, raha mõttes on praegu hea raiuda. Linnurahu ajal raiumine annab „soodukat”, sest metsafirmade masinad seisavad ja seetõttu võib langetustraktorid odavamalt metsa saada.
Eri hinnangutel võis raiuja linnurahu ajal tegutsedes säästa kuni 3000 eurot. Samal ajal saab nii suurel langil hukka sadakond linnuperet, hävib sadu mune ja ahelreaktsiooni mõju kõrvalasuvale metsale võib avalduda alles ületuleval aastal.
Seejuures tegutseb kõnealuses metsas pere, kelle nime saadab Eestis vaat et pühakustaatus.
Sõna sõna vastu
Kinnistu, millel lageraiet tehakse, kuulub Valdur Mikita emale Mare Mikitale. Mare Mikita on peagi 80-aastane ja Eesti Päevalehe anonüümseks jääda soovinud allika andmetel korraldas raiet Valdur Mikita, keda peetakse Eesti metsa eestkostjaks ja Eesti rahva loodusearmastuse sümboliks. Ent see jääb sõna sõna vastu olukorraks, sest Valdur Mikita kinnitab, et ta pole raiega seotud.
Faktid on järgmised.
Kõnealusel maatükil on veidi üle 16 hektari metsa. See koosneb 23 metsaeraldisest, millest 14-le esitati 27. aprillil, veidi enne linnurahu algust, metsateatised. Jaatav vastus ehk raieõigus saadi kaheksale eraldisele kohe samal päeval, kuuele aga 18. mail. On võimalik, et keskkonnaametist käidi vahepeal eraldistega tutvumas.
Mets on valdavalt kaasik. Lubatud raiutavad mahud on suured, kokku on lubatud teha 1600 tihumeetrit lageraiet 7,5 hektaril, peale selle 130 tm harvendusraiet ja 7 tm sanitaarraiet.
Nii suure töö puhul on suur nii tulu kui ka raiumis- ja veokulu. Keskmiselt maksab raiumine 12–13 eurot tihumeetri kohta, lisaks veel veokulu 6–7 eurot tihumeetrilt.
Aga linnurahu ajal raiumine annab väikese eelise. Sel ajal pole metsafirmadel nii palju tööd kui tavaliselt, nii et hinnas annab läbi rääkida. „Arvan, et 2–3 eurot tihumeetri kohta on võimalik varumishinnas alla rääkida,” hindab metsandusettevõtte Artiston Grupp juhatuse esimees Raul Vahter. Viljandimaa metsakonsulent Raigo Rõõmussaar ütleb samuti, et kui kasutada muidu riigimetsas töötavaid masinad, võib linnurahu ajal tõesti soodustust saada.
Mikita raiemahu puhul oleks hinnavõit 3000–4000 eurot. Kas see oligi argument, miks otsustati linnurahu ajal raiuda?
Valdur Mikita kinnitab, et ei ole raiega seotud. „Teadsin, et oli plaan metsa müüa, aga ei teadnud, et linnurahu ajal,” sõnab ta.
Linnurahu ajal raiumine annab väikese eelise. Sel ajal pole metsafirmadel nii palju tööd kui tavaliselt.
Miks toetab Mare Mikita linnurahu ajal raiumist, ei oska ta öelda. „Eks mingites asjades ole meie maailmavaated natuke erinevad,” märgib Mikita lühidalt ja soovitab sel teemal Mare Mikitaga rääkida.
Mare Mikita ütleb, et tema teada veel ei raiutagi: Valma Saeveski OÜ-ga sõlmitud lepingus olevat kirjas, et raiutakse suvel, ei midagi täpsemat. Tema sõnul läksid mehed metsa tema teadmata.
Valma Saeveski esindaja Olav Arus on seda väidet kuuldes üllatunud ja kinnitab, et mitte mingil juhul ei alusta ettevõte töid metsaomanikku teavitamata. Ta kinnitab, et andis Mare Mikitale kindlasti teada tööde alguse aja, mis kattus linnurahuga.
Tekkinud vastuolu ei õnnestu rohkem selgitada, sest Mare Mikita ja Olav Arus esitavad lõpuks ühise seisukoha, et nad pole seadust rikkunud, kõik on korras ja nad ei soovi oma tegevust avalikkusele rohkem selgitada.
Raierahu järgivad nii RMK kui ka paljud eraomanikud
Lindude ja loomade pesitsusaja tõttu kehtib riigimetsas 15. aprillist 15. juunini raierahu. Palju kirutud RMK hoiab sellest kindlalt kinni ega saada harvestere metsa.
Erametsades on raierahu vabatahtlik, aga 2019. aasta uuringu järgi on 95% Eesti üle 100 000 metsaomanikust valmis sellest kinni pidama.
Linnurahu pole sõnakõlks ja seda pole sugugi vaja lihtsalt selleks, et maikuus oleks kena metsas jalutades linnulaulu kuulata. Linnuökoloog Marko Mägi teeb puust ja punaseks, miks on linnurahu vaja.
Esiteks liigirikkuse pärast. Kui mets on lindudele piisava toiduvaruga, võib seal elada koos poolsada linnuliiki, lehtmetsas nagu Mikita maatükil kuni 70 liiki. „Kõiki liike üles lugeda oleks võimatu, aga kindlasti oli seal tüüpilisi linnuliike, nagu salu-lehelind ja metsvint, aga võis olla ka näiteks peoleo, keda igal pool pole. Kõik meie rästad võiksid seal pesitseda, tihastest aga salutihane, rasva- ja põhjatihane,” alustab Mägi loetelu.
Keskmiselt elab meie metsades seitse linnupaari hektari kohta, võsastes ja seetõttu lindudele eriti meeldivates metsades isegi kümme, 11 või rohkemgi linnupaari. Sellises kasemetsas, nagu oli Mikital, on ka lindude asustustihedus suur. „Eesti mõistes lindudele väga atraktiivne pesitsuskoht. Julgen pakkuda, et seal võis elada 11 paari hektaril,” sõnab Mägi.
Lindudel on oma territoorium ja lihtsalt niisama langi kõrvale teise metsatukka uut pesa teha pole lihtne.
Seega kaotas seal raie tõttu tänavuse pesakonna ligi paarsada linnupaari ja hävis-hukkus mitusada muna või linnupoega.
Mida see tähendab?
„On neid, kes jaksavad ja jõuavad uuele ringile minna, aga üldiselt kehtib seaduspära, et järgmised pesitsused on väga küsitava tõhususega ja neist ei tule suurt lisa esimesele pesakonnale. Teine pesitsus jääb halba aega, kus putukaterohkus väheneb. Linnud pingutavad ja annavad oma parima, aga pojad jäävad nälga,” räägib Mägi.
Ja teise pesitsuskoha leidmine pole kindel. Lindudel on oma territoorium ja lihtsalt niisama langi kõrvale teise metsatukka uut pesa teha pole lihtne.
„See on omaette probleem. Metsameestel on üldine arusaam, et mis linnul viga – ta lendab kõrvalmetsa. Aga see pole nii lihtne, sest seal läheb teiste lindudega puude ja maade jagamiseks, nad ei ole teretulnud,” ütleb linnuökoloog.
Ja isegi kui pesakoht õnnestub leida ja pesa ehitada, on mure toidu hankimisega. „Lindudel on nagu inimestel: tuleb tunda kohalikke olusid. Kui lind läheb uude kohta, siis ei pruugi ta hakkama saada, sest ta ei tea, kus on parimad toitumiskohad. Ta üritab pesitseda, aga ei suuda üles kasvatada nii palju järglasi kui teised linnud, kes on samas kohas kauem elanud.”
Nii et üks raie mõjutab palju kauem ja rohkem kui ühe aasta kaotatud pesad. „Langi tegemine võib tõenäoliselt mõju avaldada ülejärgmisel aastal,” märgib Mägi.
Võib käivituda ahelreaktsioon
Lindudel on ökosüsteemis ülitähtis roll. „Linnud on üks oluline komponent metsakahjurite ohjeldamises. Kui linnud kaovad, on see ahelreaktsiooni algus ja me ei pruugi teada, kust järgmine pauk võib tulla – näiteks võtavad võimust mingit liiki putukad.” Putukad võivad kahjustada puid ja vallanduda võivad reaktsioonid, mille ulatust ei oska praegu prognoosida. Kuna metsalinnustiku olukord ei ole niikuinii hea, oleks mõistlik lindude hävingule mitte kaasa aidata.
„Metsalindude arvukus väheneb. Olen lugenud teaduskirjandust, mis ütleb, et kliimamuutuste mõjust suurem on pesitsuspaikade muutuste mõju. Metsade ülikiire muutumine on metsalinnustiku muutuste taga,” sõnab Mägi. Metsade raiumine vähendab pesitsuspaikade arvu ja seetõttu väheneb ka lindude arv. Mägi tegi keskkonnaministeeriumi tellimusel 2017.–2018. aastal arvutuse, et Eesti metsalinnustik väheneb umbes 50 000 linnu võrra aastas. „Linde on palju, aga kui igal aastal jääb kümneid tuhandeid vähemaks, oleme 20 aasta pärast olukorras, kus arvukus on nii palju vähenenud, et saame tagantjärele targutada, et oleksime me vaid vähem raiunud.”
Kui stsenaarium on nii tume, kas siis on üldse mõtet linnurahu pidada?
„Selge see, et on! Kui teha raie pesitsusvälisel ajal, siis see annab lindudele vähemalt võimaluse uued elupaigad leida. Arvukuse suuruse vähenemine ei oleks nii kiire, neil õnnestuks märksa suurema tõenäosusega pojad üles kasvatada,” ütleb linnuökoloog.
Lindude seisukohast on hea raieaeg sügisel ja talvel, sest kevadel hakkab pesade sättimine juba märtsist.
Milline on metsaettevõtjate vaade?
Väärika ja tuntud metsamajandusettevõtte Artiston Grupp juhatuse esimees Raul Vahter ütleb, et kliimamuutuste tõttu jääb raiumiseks sobiv aeg aina väiksemaks ja see on üks põhjuseid, miks langetustraktorid viiakse vahel ka linnurahu ajal metsa.
Kõik teavad vanast kirjandusest, et õige metsategu käis ikka siis, kui väljas paukus pakane ja puidu sai regedega mööda lumevälju välja vedada.
Kõik teavad, et õige metsategu käis ikka siis, kui väljas paukus pakane. Ent paukuvat pakast ei ole enam.
Ent paukuvat pakast ja kõvaks külmunud pinnast ei ole enam. Talvisel ajal on meil maa märg ja pehme, rasked metsamasinad kahjustaksid pinnast tohutult. Ja edaspidi ei lähe paremaks.
„Aprillikuu ei sobi metsa üles töötamiseks üldse, sest teed ja metsad on pehmed. Pool maid ei ole ka väga sobilik. Mais ja juunis natuke ikka tehakse, aga pärast seda on suvel tööstused remondis või puhkusel. Kui suvel raiuda hunnikusse valmis, siis läheb puit hukka ja pool finantsväärtusest kaduma,” loetleb Vahter. Augustis hakkavad metsatööstused suvepuhkustelt tagasi tulema, aga siis jälle hakkab mets märjemaks minema. Sügised on nii ja naa – ilmaga kas veab või mitte.
„Ülestöötamiseks jääb järjest väiksem aeg. Augustis-septembris on maastiku kuivamine aeglane. Kui laoplats jääb näiteks põllule, siis septembris ei julge enam sinna ladustada võimalike vihmade tõttu,” ütleb Viljandimaa metsakonsulent Raigo Rõõmussaar.
Vahteri sõnul on kokkuvõte selline: „Mida lühemaks jääb talv, seda väiksemaks läheb ülestöötamise aeg. Kui tahame aastas üles töötada teatud arvu tihumeetreid lühema ajaga, siis selle võrra peab masinapark suurenema. Aga masinapark on kallis ja tõuseb ka varumise hind.”
Metsaomanik jääb kahvlisse
Varumise hind ja järjest lühemaks jääv ülestöötamise aeg seab metsaomaniku kahvlisse. Kas säästa linde, sättida raie varumise seisukohast võib-olla ebasoodsale ajale ja maksta ka masinate eest kõrgemat hinda või tellida masinad metsa linnurahu ajal, saada varumishinnale soodustust ja leppida sellega, et südametunnistusele jääb sadade linnupesade hukk?
Eesti erametsaliidu keskkonnanõunik Kertu Kekk ütleb, et Eesti metsaomanike üldpilt on kirju, aga lindudest hoolitakse üha rohkem. „Meil on üle 100 000 metsaomaniku. On neid, kes on teinud otsuse, et linnurahu ajal ei raiu. On neid, kellel pole valikut, sest sissetulek sõltub otseselt raiest. Aga enamasti proovitakse tööd ajastada, nii et kevadised raied moodustavad üldisest raiemahust väikese osa,” lausub ta.
Kui mängus on suured summad, pole suuremeelsuse korral raske loovutada 60 000-euroselt puhastulult 3000–4000 eurot hinnavõitu lindude kasuks.
Aga kui langil pole uhke 70-aastane kaasik, vaid vähem väärtuslik saak, võib linnurahu ajal raiumine muutuda suureks kiusatuseks.
OÜ Tark Mets koostatud tänavuse esimese kvartali statistika teeb selle puust ette ja punaseks.
Kasvava metsa müügist teenitav puhastulu oleneb puidu varumiskulust (raiumisest ja kokkuveost) ja autotranspordist lõpplattu ehk väljaveokulust. Varumiskulu, mis on 12–16 eurot tihumeetri kohta, oleneb paljudest aspektidest. Lageraiet on odavam teha kui harvendusraiet. Metsateest kaugemalt on väljavedu kallim. Peenike mets, märg maastik ja väike lank lisavad veel kulusid. Transpordikulu oleneb lõpplao kaugusest ja sellest, kas sõidetakse täiskoormaga.
Seega – kui sul on väike tükk metsa, millel on odavam ja peenike puit ja maa kah märg, hakkab pihku jääv summa sulama. 2019. aasta statistika ütleb, et küttepuidu keskmine tihumeetri kännuraha oli kõigest nelja euro kanti, männi- ja haavapaberipuidul 15 eurot tihumeeter. „Võib näha, et negatiivset hinda keskmise hinnastatistika järgi ei ole. Küll aga võib tegelik hind nulli lähedale langeda küttepuidu müügil, kui varumis- ja transpordikulud osutuvad keskmisest oluliselt suuremaks (näiteks väga peenike mets, harvendusraie, pikk kokkuvedu ja lõpptarbija on kaugel),” sedastab OÜ Tark Mets oma viimatises ülevaates.
Kui sul on väike tükk metsa, millel on odavam ja peenike puit ja maa kah märg, hakkab pihku jääv summa sulama.
Seetõttu võib tekkida kiusatus linnurahu ajal raiudes varumiskulult võita.
Raul Vahter ütleb, et üldiselt klapitatakse Eestis linnu- ja raieaega ikka nii, et linnurahu ajal palju lanke ei tehta. „Kevadised raied ei ole üliintensiivsed. Ei ole nii, et tohutult raiutakse,” kinnitab ta.
„Selge on, et igasugune majandustegevus – sealhulgas metsamajandus, aga ka näiteks mesilaste pidamine – toob kaasa mingeid tagajärgi. Ilma paraku ei saa.”
Majanduslikust vaatest ei ole metsamajanduseski praegu hea aeg, nagu pole ka lindudel. „Metsamajanduse praegune olukord on kehv. Raiemahud on väikesed, seda on mõjutanud osalt ilmastik ja osalt turg,” ütleb Vahter.
Mida arvab ta Mikitate raiest? Ettevõtja jääb vankumatult viisakaks ja kinnitab, et ei taha kellegi rahakotis sobrada. „Inimese sõnad ja teod võiksid kooskõlas olla,” märgib ta ainult.
***
Kaebus nr 981
Pressinõukogu otsus 24.09.2020
Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas Valdur Mikita kaebust Eesti Päevalehes 15. juunil 2020 ilmunud artikli “Valdur Mikita pere maadel võetakse lindude elu hinnaga maha hektarite kaupa uhket kaasikut” peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Artikkel räägib sellest, et Valdur Mikita ema Mare Mikita teeb Viljandimaal oma kaasikus lageraiet ajal, mil kehtib soovituslik linnurahu. Valdur Mikita väidab artiklis, et ei ole raiega seotud.
Valdur Mikita kaebas Pressinõukogule, et raieõiguse müügi otsustas tema ema Mare Mikita ning artiklis olev väide, et tema on tegelik organisaator, ei ole faktidega tõestatud. Kaebaja leiab, et anonüümse allika valetunnistus muudab artikli tema pihta suunatud vihakõneks. Kaebaja märkis, et lepingus oli kirjas, et raie algab suvel ja see info oli ajakirjanikul olemas. Kaebaja ei ole rahul ka loo pealkirjaga, sest see jätab mulje, et jutt on tema perega seotud asjadest. Kaebaja lisas, et artiklis kasutatakse nime “Mikita” hoopis tema ema kohta, mis on aga manipuleerimine, mille eesmärgiks on kinnistada muljet, et metsaraiet teostas Valdur Mikita. Kaebaja täpsustas, et Mare Mikita ei ole tema pereliige. Kaebaja lisas, et ajakirjanik ei ole välja toonud ühtegi anonüümse allika juttu kinnitavat fakti, küll aga oli ajakirjanikul piisavalt infot, et seda ümber lükata. Kaebaja märkis, et nii emotsionaalsel teemal ajakirjaniku poolt ülesköetud konflikt viis räigete vägivallaähvardusteni kommentaariumis.
Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et on eluliselt usutav, et Valdur Mikita 80-aastane ema ei tegele metsamüügiga seotud küsimustega ilma lähedastega arutamata. Leht märkis, et metsaraie linnurahu ajal on teema, mis kõnetab suurt hulka inimesi. Leht lisas, et kajastas nii anonüümse allika kui ka kaebaja väiteid. Päevaleht leiab, et nii õiguslikult kui ka objektiivselt peetakse ema ja poega ühe perekonna liikmeteks. Leht on seisukohal, et kaebaja ei saa meediaväljaandelt nõuda, et ei tohi avaldada tõeseid väiteid Valdur Mikita pereliikme korraldatud metsaraie kohta linnurahu ajal. Päevaleht leiab, et on kajastanud linnurahu ajal toimunud raiet objektiivselt ja kajastamist on leidnud Valdur Mikita seisukoht.
Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Samuti rikkus Päevaleht koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. Pressinõukogu hinnangul süüdistatakse anonüümsele allikale tuginedes Valdur Mikitat metsaraies linnurahu ajal, kuid allika väitele ei ole tõendeid juurde otsitud. Samuti ei tule artiklist välja, kas Valdur Mikita korraldas metsaraiet, sest tõendeid ajakirjanik selle kohta ei esita.
Pressinõukogu esimees Gunnar Siiner
