Tänasel juuniküüditamise 79. aastapäeval avati ka näitus "August Rubeni fotod Gulagi sunnitöölaagritest", mis toob autori harukordsed ülesvõtted esmakordselt laiema publiku ette.
Küüditamise erinevatest tahkudest ja jäljest rahva mälus rääkisid vestlusringis raamatu artiklite autorid Tõnu-Andrus Tannberg (TÜ Eesti ajaloo professor), Aigi Rahi-Tamm (TÜ arhiivinduse dotsent), Andres Kahar (Kaitsepolitseiamet), Toomas Hiio (Eesti Mälu Instituudi uurimisjuht) ja Meelis Saueauk (Eesti Mälu Instituudi vanemteadur).
“Märtsiküüditamisest on takistusteta räägitud ja kirjutatud juba pea kolmkümmend aastat ning võiks arvata, et kõik oluline on juba läbi uuritud ja avaldatud. Tegelikkuses on peatähelepanu seni olnud pigem ohvrite väljaselgitamisel ja nende Siberi eluolu kirjeldamisel. Selle kuritegeliku operatsiooni ettevalmistamisest ja läbiviimisest teatakse tänini üsna vähe. Värskelt ilmunud kogumik võtab märtsiküüditamise vaatluse alla senisest laiema haardega ning loodetavasti aitab kummutada selle ümber kujunenud väärarusaamu," ütles raamatu üks toimetajatest, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu.
Üritusel anti üle ka auhinnad Eesti Mälu Instituudi läbiviidud noorte kirjandivõistlusel „Kommunistliku režiimi mõju minu suguvõsale ja läbi selle minule“ osalenutele.
Avatud fotonäitus "August Rubeni fotod Gulagi sunnitöölaagritest" toob esimest korda avalikkuse ette punavõimu poolt vangistatud metsavenna August Rubeni haruldased ülesvõtted igapäevaelust Nõukogude vangilaagris.
