Tihtipeale ei ole need üleskutsed argumenteeritud ning nõjatuvad emotsioonidele. Näiteks, öeldakse, et "kui palju me (s.o riik) siiski tunneme neid inimesi, kelle kätte me neid relvi usaldame (s.o tulirelvi)". Või, "inimestel ei tohiks olla sõjapidamiseks kasutatavaid automaatrelvi, sest need on mõeldud tapmiseks".

Tekib küsimus, kui suures osas võib riik piirata relvade kättesaadavust oma kodanikele.