Ajaloolane Marek Tamm: poliitikutele polegi vaja monumente püstitada

Konstantin Pätsi monumendi kavand on taas tõstatanud suure poleemika monumentide sümboolsete ja esteetiliste väärtuste üle.

Tallinna ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm on monumentide ja Eesti mäletamiskultuuri teemal avaldanud artiklikogumiku „Monumentaalne ajalugu”. Tema osalusel valmis ka Tallinna Eesti ajaloomuuseumi punamonumentide väljapaneku kataloogi „Võim ja monument” sissejuhatav osa.

Millised ajajärgud seostuvad Eestis monumentide püstitamise ja nende kõrvaldamisega? Kas ristisõdadeaegse koloniseerimisega kaasnenud hiietammede jm hävitamine võib ka mõnes mõttes monumentide hävitamise alla kuuluda?

Monumentide püstitamist ja nende kõrvaldamist on paslik käsitleda laiemas avaliku ruumi ümberkorraldamise võtmes, mis on omane igale ühiskonnale. Kui tegemist on võõra võimu sammudega, siis nimetataksegi seda erialakeeles teinekord ruumi või maastiku koloniseerimiseks, olgu selleks pühapaikade hävitamine, tänavate ja väljakute ümbernimetamine või monumentide püstitamine.

Kuna Eesti ajalugu on olnud pikalt ja pidevalt võõrvõimude kujundada, siis ei ole üllatuslik, et meie mälumaastik on mitu korda üle ja ümber kirjutatud, moodustades omalaadi hiiglasliku palimpsesti. Võib isegi üldistada, et meie senine ajalooline kogemus on õpetanud, et on vähe midagi hapramat ja ajutisemat kui järjekordne monument.