Ma ei tundnud härra Talurit lähedalt, meie kokkupuuted olid üürikesed, aga ma võtan selle riski, sest tundub, et sõbrad KGB-st ja NLKP toonasest ladvikust ei taha oma sidemeid omaaegse mõjuvõimsa mehega eriti meenutada.


Elu ongi imelik ja paradokse täis. Anti Taluri nime kuulsin esimest korda, kui olin 16-aastane ja „40 kirja“ saatmisele järgnenud repressioonides autorite suhtes oli läbi otsitud ka Jaan Kaplinski kodu. Jutud läbiotsimisest minu isa ja Kaplinski vahel jäid meelde, sest imestasin tookord väga seda leebust, millega Kaplinski kui ohver oma vastastesse suhtus. Nüüd tundub see arusaadavam.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega