„Keegi ei saanud tookord aru, miks ma nii imelikult käitun,” meenutab Aire.

Tema silmanägemine hakkas halvenema umbes 20 aastat tagasi, nüüdseks on ta ühest silmast pime ja teisega näeb üksnes luupi kasutades. 

Ta töötas juristina, ta varjas oma puuet. Varjamisest omakorda tekkis suur stress. Pinge aina kogunes ja selle tõttu jäi ta tööst ilma. 

On selge, et vaegnägijatel, nagu Aire, on tööle minna väga raske. Ent võimalused on siiski olemas. Halvast nägemisest suuremgi probleem tundub töö saamisel olevat mure pelglike tööandjatega.