Kavas on luua teavitaja kaitse seadus, mis kohustaks ametiasutusi ja ettevõtteid seadma sisse teavituskanali tööalastest rikkumistest teada andmiseks ning tagama vihjeandjatele anonüümsuse. Vihjeandja mistahes tagakiusamine – seda võib teha näiteks ülemus – muutuks tulevikus väärteokorras karistatavaks.

Näiteks balletiartist, keda teatrijuht ahistab, saab tulevikus pöörduda vihjega kultuuriministeeriumi või tööinspektsiooni, poliitilise pressi alla jäänud kantslerit peaks aga kaitsma riigikantselei.

Tulevikus pole kaitse saamiseks tähtis, milline on vihjeandja motiiv. Eelnõu üks eesmärke ongi, et fookus peab olema sõnumil, mitte sõnumitoojal.