JUHTKIRI | Avaliku sektori halb palgasuundumus
Kindlasti leiab avalikust sektorist juhte, kelle palga ja kasuteguri suhe on kehvem, kui hakkab olema Swedbankis juhtivatel ametikohtadel töötanud Ulla Ilissonil. Nelja asutuse liitmisest tekkiva haridus- ja noorteameti juhiks saava Ilissoni 6900-eurone kuupalk riivab ikkagi paljusid – ja mitte ainult kadeduse pärast.
Ühest küljest saab öelda, et riigiametnikud peavad saama konkurentsivõimelist palka, et häid töötajaid köidaks ettevõtluse ja erasektori kõrval ka riigitöö. Ent kust läheb konkurentsivõimelise palga piir? Praeguse majanduskriisi ajal on igal juhul tähelepanuväärne, kui juhiga lepitakse kokku palk, mis viib ta riigiametnike palgatabeli etteotsa. Ühtlasi muudab selline pretsedent imelikuks riigiametnike küllaltki jäiga ja bürokraatliku palgasüsteemi. Ühe riigiameti, olgugi suure, juht hakkab saama suuremat palka kui peaminister, rääkimata haridus- ja teadusministrist, kelle haldusalasse uus ühendamet kuulub.
Avaliku sektori palgad ei tohiks erasektori omadel eest ära joosta. Ilissoni rekordpalk on keset kriisi halb märk.
Kas tõesti poleks õnnestunud kokku leppida 5000–6000-euroses kuupalgas, nagu on enamikul teistel riigiametite juhtidel, või leidunud teist sama tublit juhti? On ju olnud isegi juhte, kes on nende jaoks sümboolse tasu eest nõustunud mõnda aega riigitööd tegema – huvist või missioonitundest.
Makromajanduslikus plaanis on Ilissoni palgaga päevakorda tõusvad küsimused veel suuremad kui tema personaalküsimus. Väga võimalik, et ta õigustab seda palka oma tööga ja ametite ühendamisest tekkiva kokkuhoiuga. Aga ühtlasi annab see rekordpalk teistelegi end kõrgelt hindavatele riigipalgalistele uue mõõdupuu, millega oma palka võrrelda ja mille järgi suuremat nõuda.
Paraku oli riigipalgaliste keskmine brutotöötasu tänavu esimeses kvartalis juba peaaegu poole suurem kui Eesti eraettevõtetel ja üle 5% suurem kui Eestis tegutsevatel välismaa ettevõtetel. Tükk aega on avaliku sektori palgad tõusnud kiiremini kui erasektoris. Hooti võib nii olla, aga mitte pidevalt. Avaliku sektori palgad ei tohiks erasektoril eest ära joosta. Vähemalt see aasta ja järgmised paar on küll aeg, kus vahe ei tohiks suuremaks rebeneda. Muidu on kahtluse all, kas valitsus kasutab laenuks võetavaid miljardeid Eesti arenguks parimal viisil.
