Puust allveepaat, enamlaste mäss ja Stalini puhkuselaev - Admiraliteedi rikkalik ajalugu

Porto Franco arendus Admiraliteedi basseini ääres, Uus-Hollandi elurajooni ehitus Tuukri tänaval, Patarei merekindluse arendamine, lõputud vaidlused Linnahalli üle... Kui mõni piirkond Eestis on suurtest kinnisvaraarendustest pungil, siis on see Tallinna mereäärne piirkond. Veel viis aastat tagasi tühermaana seisnud alal on aga rääkida mitmeid Eesti ajalugu sügavalt mõjutanud lugusid.

Jalutame ajalooretkede kroonimata kuninga Jaak Juskega vanasadama piirkonnas. Nende lugude kuulamine nõuab üksjagu kujutlusvõimet, sest vanade hoonete ja tänavate asemel laiuvad parklad, ehitusplatsid ja lõputud sadamat piiravad aiad.

Veel keskajal oli kogu piirkond vee all ja merepiir ulatus peaaegu linnamüürini. Maapinna tõus pärast jääaega võidab igal aastal Eestile mõne millimeetri mere arvelt maad juurde ja seetõttu on Tallinna sadama asukoht alates muinasajast mitmeid kordi muutunud.

Sadama ja Admiraliteedi rajamisel mängis olulist rolli Peeter I, kes pärast Põhjasõjas Eesti alade võitmist tegi otsuse hakata Tallinnasse ehitama sõjasadamat. Koos sadama ehitusega andis ta 2. veebruaril 1714. aastal korralduse rajada ka Admiraliteet, kus laevasid parandada ja hiljem ka ehitada.