Eesti koroonarakendus Hoia annab infot kaks korda ööpäevas
Eeloleval neljapäeval, taasiseseisvumispäeval saab Eesti endale koroonaäpi. Rakendus kannab nime Hoia ja selle kasutajad saavad teada, kui on olnud lähikontaktis COVID-19 haigega.
Rakenduse saab tasuta alla laadida nii Google Playst kui ka App Store’ist ja see on tehtud rangeid privaatsuspõhimõtteid järgides, nii et haige isiku ega isegi tema asukoha kohta ei leki kriipsugi. Ainus, mida rakendus jälgib, on kasutajate viibimine üksteise läheduses 24 tunni jooksul 15 minutit järjest. Seejuures arvatakse lähikontaktiks kuni kahemeetrist vahemaad.
Kuidas rakendust kasutada? Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni nõunik Priit Tohver näitas oma telefonis ette. Rakendus on tehtud võimalikult lihtsaks. Pärast allalaadimist ja esmast seadistamist jääb äpp taustale märkamatult töötama ja annab endast märku üksnes siis, kui kasutaja on olnud kontaktis koroonahaigega. Rakendus kontrollib kontakte kaks korda ööpäevas.
Rakendus kontrollib kontakte kaks korda ööpäevas.
Teated koroonakontaktist tulevad kuni ööpäevase viitajaga, et tagada kasutajate privaatsus. „Inimesed, keda olen täna kohanud, saavad teate 24 tunni möödudes,” lihtsustas Tohver veelgi. Tänu sellele ei saa tekkida olukorda, kus näiteks ühissõidukis kellegi kõrvale istudes tuleb kohe teade lähikontakti kohta, mis võib põhjustada kõõritivaatamist või koguni agressiivset sõnavahetust. Lähikontakti teatega kaasneb rakenduse soovitus kodus püsida ja telefoninumber, millele helistada lisainfo saamiseks.
Lihtne kasutada
Kui kasutaja on ise nakatunud ja nõus sellest märku andma, käib see lihtsasti. Rakenduses on nupp „Jäin haigeks”, millele vajutades saab sisestada sümptomite alguse kuupäeva. Seejärel suunatakse kasutaja edasi patsiendiportaali. Portaal teeb kontrolli, kas inimesel on tõesti koroonadiagnoos, ja kui on, siis saadab portaal äpile kinnituse. Rakendus küsib veel kord, kas kasutaja on nõus oma telefoni kohta genereeritud anonüümse koodi üleslaadimisega. Kui sellele jaatavalt vastata, hakkabki rakendus tööle. Kui äsja haigestunu kasutas äppi juba varem, saadetakse lähikontakti teade ka eelmisel ja üle-eelmisel päeval kohatud inimestele, sel juhul 24-tunnist viitaega ei lisata.
Lähikontaktide jälgimise tõhusus oleneb sellest, kui paljud rakendust kasutama hakkavad. Teiste riikide kogemusest on parim tulemus, kus koroonarakendust kasutavad peaaegu pooled nutitelefoniomanikud. „Iirimaal on 45% hõlmatust. Võib-olla on neil nii hea tulemus selle pärast, et Iirimaa sai koroonalt raske löögi ja see on veel inimestel värskelt meeles,” arutles Tohver.
Islandil kasutab rakendust 38% nutitelefoniomanikke. Keskmiselt jääb hõlmatus 20–30% juurde. Tohver toob esile, et traditsiooniliselt tehnoskeptilisel Saksamaal on hõlmatus 20%, mis on 80-miljonilist elanikkonda arvestades tegelikult hea tulemus.
Eesti pole hõlmatuse poolest arvulisi eesmärke seadnud. „Meie seisukoht on, et iga kasutaja loeb, sest kui tuvastame rakendusega kasvõi ühe lähikontakti, oleme juba maailma natuke paremaks teinud,” ütles Tohver.
Suurte toeta ei saa
Siiani on kõik edukad koroonarakendused olnud Google’i ja Apple’i toega. Need, kes on omapäi pusinud, ei ole head hõlmatust saavutanud. Seni kangekaelselt enda rakendust arendanud britid loobusid hiljuti ja võtsid ka kasutusele tehnoloogiahiidude toe. Siiani on oma lahendusele kindlaks jäänud prantslased, kelle rakenduse hõlmatus on praegu 11%.
„Hõlmatus on oluline, aga kui ei tee Google’i ega Apple’iga koostööd, siis rakendus lihtsalt ei toimi nii hästi. Põhjus, miks mõned riigid pole nendega koostööd teinud, on kahtlust äratav, sest Google’i ja Apple’i range privaatsuspoliitika ei luba kasutaja kohta andmeid koguda,” sõnas Tohver. Isikuvabaduse ja tõhususe vahel valides peab demokraatlik riik valima isikuvabadused.
Iga kasutaja loeb, sest kasvõi üksainus tuvastatud lähikontakt muudab maailma paremaks.
Järgmine koroonarakenduse arendamise samm on koosvõime, ideaalis peaksid rakendused toimima kõigis Euroopa riikides. „See eeldab, et lisame rakendusele funktsionaalsuse, mis lubab kas äpil endal uurida, mis riigis sa oled, või eeldab, et ütled ise rakendusele, et oled teises riigis,” tutvustas Tohver.
Tehniline spetsifikatsioon pandi selleks paika suve keskel ja Euroopa Komisjon võttis vastu ka õigusakti andmevahetuse lubamiseks. Praeguse plaani järgi soovitakse EL-is jõuda rakenduste koosvõime katsetamiseni juba kolme-nelja nädalaga. „On juba tagasisidet, et nii ruttu ei saa, sest tööks oleks vaja vähemalt viit nädalat, kui mitte rohkem. Aga vaatame, kuidas läheb – igal juhul on meil huvi algatusega liituda,” ütles Priit Tohver.