KOROONAKONVERENTS: Arkadi Popovi suurim õppetund - kriisideks peab valmistuma alati lähtudes põhimõttest, et kriis juhtub homme
Arkadi Popov, me kõik valmistume kogu aeg kriisiks, aga kas te ise, meie haiglad ja riik olid selliseks kriisiks ka tegelikult valmis?
Tõsi on, et eriti viimase 2-3 aasta jooksul kriisiks ettevalmistamine tervishoiusektoris muutus aina intensiivsemaks. Selleks oli mitu põhjusi, kusjuures juhtivateks olid potentsiaalse, kas tehnogeensed (õnnetused kemikaalide, radioaktiivsete ainetega jne) või inimtekkelised õnnetused – suuremad liiklus- või rongiõnnetused, terrorirünnakud jms, mis vaadates sellele, mis maailmas toimub tundus suhteliselt realistlik stsenaarium.
Pandeemia oli kindlasti üks oluline teema, milleks tervishoid valmistus ette, samas ükski ohtlik nakkus ei ole aastaid Eestisse jõudnud ning selline stsenaarium tundus pigem vähem tõenäoline. Aktiivsus selles osas oli suurem siis kui maailmas olid registreeritud nakkushaiguste puhangud nagu näiteks SARS-COV1 ja MERS ning viimane selline ärev olukord esines 2016 aastal siis kui Aafrikas puhkes Ebola puhang.
Sellest ajast olid meil jäänud teatud isikukaitsevahendite varud ning hakkasime viima läbi intensiivsemaid personali koolitusi ja treeninguid. Peab aga tunnistama, et kriisiplaanid, mida Eesti haiglad olid ettevalmistanud olid liiga masskannatanute situatsiooni kesksed ning seal ei olnud detailselt kirjeldatud tegevused pandeemia korral. Sellest tulenevalt pidid tervishoiuteenuse osutajad tekitama neid kiiremas korras käigu pealt jaanuari-veebruari jooksul. Vaatamata sellele selleks ajaks kui koroonaviirus Eestisse jõudis valdav osa meie haiglatest olid selleks juba valmis. Oli välja töötatud meeletus koguses tegevus- ja raijuhiseid, tehtud palju ümberkorraldusi haiglate töös. Kindlasti murekohaks jäi ka isikukaitsevahendite defitsiit, mida oli vaja lahendada juba kriisi ajal kuna need varud ei olnud kriisi algusfaasis piisavad.
See oli üks põhjus, miks ei olnud võimalik jätkata plaanilise raviga. Kokkuvõtvalt, vastates küsimusele, kas olime selliseks kriisiks valmis, võib öelda, et ei olnud. kuid tänu sellele, et pandeemia on aeglaselt arenev kriis ,oli meil piisav ajaline varu selleks, et vajalike ümberkorraldusi ellu viia.
Mida Teie õppisite oma vigadest? Mida õppisite teiste vigadest?
Esimene õppetund oligi see, et katastroof või kriis just sellisena nagu sa seda ootad kõige vähem, kindlasti juhtub ning küsimus on ainult selles, millal see hetke saabub. See tähendab, et ei tohi alla hinnata ühtegi potentsiaalset kriisi stsenaariumit ning peab tegutsema nö profülaktilise tööga ka siis kui kriisi tekkimine tundub olema väga ebatõenäoline.
Valmistuma kriisideks peab alati lähtudes põhimõttest, et kriis juhtub homme. Teine õppetund seisneb selles, et selleks, et midagi otsustada on alati vaja saada maksimaalselt täpset ja detailset ülevaadet olukorrast ning kainelt hindama esilekerkivaid probleeme. Vastasel juhul esineb ala- või üle reageerimise risk.
Alareageerimine toob kaasa lahingu kaotamise – see on inimelud, meditsiinilise ressurssi ülekoormus ja rahva umbusaldus. Ülereageerimisega on aga seotud negatiivsed tagajärjed majanduses, inimeste sissetulekus ja tervises pikemas perspektiivis ning jällegi rahva umbusaldus.
Seega vastused peavad olema väga kaalutletud ning otsuste langetamisel peab arvestama nii suure pildi kui ka detailidega. Ja kolmandaks. Olen veendunud, et kriisile peab reageerima konsolideeritud, mitte killustunud ressurssiga, mida väga hästi demonstreeris koroonaviiruse puhang Eestis. Tervishoiusüsteemi kriisi lahendamise juhtimisstruktuuride tööd peab regulaarselt harjutama kriisivälisel perioodil. See on võtmeküsimus edukaks kriisi lahendamiseks reaalses olukorras.
On Teil meeles ja soovite meenutada mõnda naljakat, veidrat ja toredat vahejuhtumit/lugu koroonakriisi esimese laine ajal?
Ühel pressikonverentsil pidin ma esinema koos härrade sotsiaal- ja maaeluministritega. Kohale jõudes selgus, et härra maaeluminister pani korralikult endale FFP1 maski ette, samas mina ja Tanel Kiik tulime ilma maskideta. Meil hakkas piinlik – solidaarsuse mõttes võiksime ka maske kanda. Tanel küsis, kas mul on kaasas, pidin vastama, et kahjuks ei ole. Selle peale Tanel ütles, et ta autost paar tükki ikka leidub ning jooksuga käis autos ära. Nii ma esimest ja too kriisi ajal viimast korda esinesin pressikonverentsil mask ees. Pean tunnistama, et pisut ajas hingeldama.
-
Eesti Päevalehe koroonakonverents toimub 10. septembril kinos Kosmos, päevajuhid on Eeva Esse ja Kärt Anvelt, esinevad Martin Kadai, Jüri Ratas, Viljar Arakas, Paavo Nõgene, Anne Samlik, Edward Laane, Arkadi Popov jne.
Registeerida saab end epl.ee/konverents.
