KOROONAKONVERENTS: Andreas Kaju soovitab õppuseid ja simulatsioone, et kriisides ka tegelikult hakkama saada
Me kõik valmistume kogu aeg kriisiks, aga kas sa ise, sinu ja Ott Lumi büroo ning Eesti riik olid selliseks kriisiks valmis?
Töötan ettevõtete ja klientidega, kes on kogu aeg avalikkuse tähelepanu all - ööpäevaringses meediatsüklis elavad ettevõtted mõnes mõttes kogu aeg kriisikeskkonnas ja eksimisruum on skandaalimaias meedias väga-väga väike nii või teisiti. Üleriigiline kriis aga mõjub selles mõttes teisiti - kuna see on igas mõttes force majeure kõigi jaoks, kus väga väike osa riskidest on su enese kontrolli all, siis antakse sulle eksimisruumi rohkem. Pea kõik mõistavad, et peamine on sellises olukorras ellujäämine ning tehtud vead, sealhulgas kriisikommunikatsioonis, antakse tihedamini andeks, kui tavapärastes oludes.
Kommunikatsioonikriiside põhjus pole enamasti kommunikatsioonis, vaid mingis käitumises või äriotsuses, mis sai tehtud kõiki vajalikke aspekte ja informatsiooni arvesse võtmata. Nii on ka koroonakriisi haripunktis olnud meie fookus aidata oma klientidel teha paremaid sisulisi otsuseid ja anda selleks maksimaalselt head ja kvaliteetset informatsiooni ja nõuannet ning alles seejärel muretseda kommunikatsiooni ja kuvandi pärast.
Mida ma teadsin juba enne META kaasasutamist 11 aastat tagasi tänu töötamisele kaitseministeeriumis - kriisideks ei saa valmistuda kriisikommunikatsiooni strateegiaid ja sõnumeid koostades. Mõistagi on ka need vajalikud, aga mida on vaja ettevalmistada on psühholoogilises häireseisundis, suure pinge all ja kitsas ajaaknas parimate võimalike otsuste tegemisele. Selleks on vaja õppuseid ,simulatsioone, erinevate stsenaariumite läbimängimist.
Kaks nädalat enne koroonakriisi algust olin ühes lähiriigis, kus tegin kaasa ühe kliendi - rahvusvahelise ravimihiiu kriisiohje õppust. Selle stsenaariumiks polnud muidugi covid-19, kuid hilisemad kuud näitasid, et sellel firmal toimib kriisiohje, sealhulgas kommunikatsioon hästi ka teistsuguse stsenaariumi puhul - sest on harjutatud.
Mida sa õppisid oma vigadest? Mida õppisid teiste vigadest?
Meil on üle 30 kliendi, kellega me igakuiselt ja väga lähedalt koos töötame ja see annab võimaluse kogu kliendiportfelli pealt kogu aeg õppida. See on suurimaid küsimusi - kuidas õppida seda õpitut organisatsiooni sees jagama, milliseid formaate ja rutiine on selleks vaja luua. Teiste läbitehtud vigade vältimine on suur raha. Pole ime, et Harvard Business Review iga sisuline juhtimisartikkel on põhineb juhtumianalüüsil - praktiline kogemus ja sellest õppimine trumpab üle teised õppimismeetodid.
Vigade puhul on oluline kultuur. Meie oleme oma ettevõttes näinud kogu selle elu jooksul teadlikult vaeva sellega, et meil oleks väikeseid vigu tolereeriv kultuur. Oluline on, kui mõni meie konsultant teeb mõnes projektis vea, et me siis sellest kiiresti teada saaksime, et seejärel sündivat kahju proovida ennetada või minimeerida. Kui sul on kultuur, mis vigu ei talu, kus inimesi rivistatakse üles ja struktuur detsimeeritakse, iga kümnes lüüakse maha või muud taolist, siis sa varsti ei saa ka teada, kui keegi vigu teeb - sest neid ei julgeta tunnistada. Aga siis pead leppima sellega, et vigadest ei õpita, neid varjatakse ning väikeste asemel teevad su inimesed varsti juba suuri vigu.
On sul meeles ja tahad sa meenutada mõnda naljakat, veidrat ja toredat vahejuhtumit/lugu koroonakriisi esimese laine ajal?
Tõtt öelda iseloomustas kriisi siiski suur stress. Esimestel nädalatel tegin ka ise palju tööd excelis ja mõtlesin oma töötajate ja nende peredele. Kõige suurem kergendus saabus sisemiselt aga sel hetkel, kui sai tehtud sisemine otsus, et me katsume selle kriisi üle elada ilma inimeste sissetulekuid puutumata, rääkimata tiimi vähendamisest - see tõi kindluse, et me tuleme sellest kriisist välja võib olla suuremagi kliendiportfelliga kui sinna sisenedes, sest inimesed olid vaatamata stressile konstruktiivsed ja tulevikkuvaatavad. Seni on nii ka läinud. Mul on heameel, et oleme üks paarist-kolmest suurest nõustamisagentuurist, kes palgatoetust riigilt võtma ei läinud.
-
Eesti Päevalehe koroonakonverents toimub 10. septembril kinos Kosmos, päevajuhid on Eeva Esse ja Kärt Anvelt, esinevad Martin Kadai, Jüri Ratas, Viljar Arakas, Paavo Nõgene, Anne Samlik, Edward Laane, Arkadi Popov jne.
Registeerida saab end epl.ee/konverents.
