Arstid tegid imesid, Veskimägi vintske spordimehena ei andnud alla ja tuli väga raskest seisust võitjana välja. Võit tähendab selles kontekstis üksnes ellujäämist, sest pärast haigust tuli tal õppida uuesti istuma, kõndima ja sööma.

"Arst ütles, et mind ei viidud kiirabi, vaid reanimobiiliga, kus olid kõik elustamisvahendid. Mind pandi hingamisaparaadi külge, riided lõigati seljast ära. Aega polnud, olin minemas. Arst ütles, et kümme minutit hiljem poleks mind võib-olla enam suudetud päästa. Mind viidi PERH-i 27.märtsil ja kui ärkasin, oli 24. aprill," räägib Veskimägi.