Tema sõnul oleks ideaalne, kui Euroopa Liit lepiks kokku ühistes reeglites. „Selleks ei pea panema paika mingit ümmargust numbrit, et siis iga nädal seda muutma hakata, vaid selleks võiks olla mingi keskmine. Kõige rohkem meeldib mulle Läti suhtumine, et otselende lubatakse riikidesse, kus on kuni kahekordne keskmine nakatumise määr."

„Praegu on nii, et saad reedel teada, kuhu sa esmaspäeval saad sõita. See pole ju normaalne! Hetkeseisuga on Eesti ainukene Euroopa Liidu riik, kus otselende ei saa toimuda enamusse Euroopa lennujamaadest. Ainuke riik! Mina ei ole uhke sellise austava esikoha üle ja ma arvan, et keegi ei ole," pahandas ta. Ehk siis teisisõnu - kui riik ei sega, tuleb omadega välja ka turismisektor.

Takis ei nõustunud ka kuidagi seisukohtadega, nagu ei peaks turismisektorit enam eraldi palgatoetustega hinges hoidma. Ta tõi näitena tütarfirma Soomes, kus riigi, töötukassa ning ametiühingute pealt kokku antakse sisuliselt sundpuhkusel olevatele inimestele 80% nende senisest sissetulekust. Aga märksa paremini on Takise sõnul tegutsenud Eestist ka näiteks Läti ja Leedu.

Saates uurisime veel:

Kui ülejäänud majandusel on põhi loodetavasti läbitud, siis turismisektorile suve ei tulnudki. Ometi pole reisimine ka päris null nagu lockdownide kõrghetkel. Kuidas suvi kuskil aprillis tehtud prognoosidele vastas?

Mitmedki maad tegid erandlikke pakkumisi turistide meelitamiseks. Koroonakindlustusest ööbimiste kompenseerimiseni välja. Oli neil üldse mõju ka?

Ja mis saab edasi. Suusareisid Euroopas? Soojamaareisid Egiptusesse? On's meil talvel üldse lootust?

Samas on palju räägitud, et odava lendamise aeg ongi nüüd tegelikult ümber. Kas need, kes „kuldse aja" kasutamata jätsid, ongi nüüd hiljaks jäänud?

Kuula Krister Parise juhitud erisaadet siit.

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00