Seda kuulates tekkis déjà vu tunne, just nagu Reformierakonna valitsemisaastatel. Ka toona püüti meetmeid sõnastada nõnda, et Tallinna linn ei saaks üldse või kui, siis minimaalselt toetusrahasid. Näiteks spordirajatised tekkisid toona nö. eurorahadega üle Eesti, välja arvatud Tallinnas. Laste, noorte ja rahva tervise hüvanguks panustas pealinn oma vahenditest, nii nagu teistessegi valdkondade arengusse.

Tallinn on meie väikeses riigis üksinda suur omavalitsus teiste omavalitsuste seas, kuid see teeb meist omamoodi – vähemuse. Ja nagu ütles presidentki oma kõnes – vähemusi ei ole mõtet jagada neiks, kes väärivad ühiskonna toetust ja neiks, kes seda justkui vähem vääriksid.