PÄEVATEEMA | Rahapesu tõkestamise ekspert: kübervaluuta loob rahapesuks suurepärased võimalused, paraku on Eesti üks suurima riskiga riike maailmas

Tänasel päeval ei ole kurjategijatel ega terroristidel vaja teha tehinguid läbi pankade. Palju lihtsam on kasutada virtuaalvääringuid - nii ei ole võimalik tuvastada, kes on tehingute taga.

Kui 2017. aastal menetles RAB 108 tegevusloa taotlust, siis 2018. aastal see arv rohkem kui kümnekordistus: taotlusi oli 1430. 2019. aastal vaadati üle juba 1690 taotlust.

Tegevuslube taotletakse korraga nii virtuaalvääringu raha vastu vahetamiseks kui ka rahakotiteenuse pakkumiseks. Tänaseks on kogu tegevuslubade arv jõudnud hinnanguliselt 3000-ni. See teeb Eestist kogu maailmas vaieldamatu turuliidri. Mitte ühegi teise riigi õigussüsteemis ei tegutse nii palju virtuaalvääringutega kauplejaid.

RAB hinnangul on enamiku tegevusloa taotlejate juhtorgani liikmed või tegelikud kasusaajad välisriigi kodanikud. Eestis neil sisulist tegevust ei ole. Teisisõnu, nende majandustegevus on küll siin registreeritud, kuid operatsioonid ja ettevõtte sisuline juhtimine toimub teistes riikides. See teeb järelevalve keeruliseks, kui mitte võimatuks.

Tänavu 10. märtsil võttis Eesti osaliselt üle rahapesu tõkestamise 5. direktiivi. Sellega laiendati virtuaalvääringutega tehingute tegijatele kõiki finantseerimisasutuste nõudeid. Õigusruum peab uue reaalsusega kiiresti kohanema. Muidu avastame ennast olukorrast, kus oleme ise aidanud kurjategijatel tegutseda nende jaoks palju mugavamas ja alternatiivses süsteemis.