Toomas Alatalu: sissevaade Armeenia-Aserbaidžaani konflikti ehk tapetud kindral-major ning kaks perekonda Liibanonist

Ilmselt sünnib lõppkokkuvõttes midagi analoogset nelja aasta tagusega – mõned maatükid vahetavad kontrollijat ja siis läheb teineteise sihikust kontrollimine üksikute paukude saatel edasi.

Kuidas aserid ja armeenlased sõdimiseni jõudsid, on üldiselt teada. Paljus kahe grusiini – Stalini ja Beria kaasabil. Nemad tegid oma naabritele piire 1920-ndatel, ent avalikkus teab vähe 1940-ndatel toimunust.

Seal on koht, kus Moskva eelistab siiani vaikida ehk valetada, sest Kaliningradi ja Kuriilide võtmise kõrval üritati midagi saada ka Türgilt. Käis kõva välisarmeenlaste kodumaale naasmise programm. Selleks pidi üle 100 000 aseri oma elupaika muutma (see oli seotud ka Mingetsauri veehoidla rajamisega), aga loodetud hulk armeenlasi jäigi tulemata.

Nüüd kahe riigi rindejoonele tagasi. Suurim 1988.–1994. aasta sõdimiste järgne madin toimus 2016. aastal ja see oli edukas Armeeniale. Eelmine suurem tulevahetus oli selle aasta 12.–15. juulil ja osutus õnnetuks Aserbaidžaanile.

Kuigi hukkunuid oli 17 ja neist ainult viis aserist sõjameest, olid nende hulgas kindralmajor ja kolonel.