Aserbaidžaan on aastaid järjekindlalt rikkunud 1994–1995 sõlmitud kolmepoolseid relvarahurežiimi kehtestamise kokkuleppeid, mille kehtivusel ei ole lõppu. Aserbaidžaan on järjekindlalt tagasi lükanud ka OSCE Minski rühma kaaseesistumise ettepanekud, millega kehtestataks relvarahu rikkumiste uurimismehhanismid ja tugevdataks relvarahu järelevalvet, et säilitada seeläbi võime kasutada jõudu ja algatada „süüdistamise mängu“.

Pärast 2020. aasta juulikuist agressiooni Armeenia vastu, räägiti taas relvarahu rikkumise mehhanismide paigaldamisest Mägi-Karabahhi kontaktliinile ning Armeenia ja Aserbaidžaani piiridele, mis kujunes taas kurtidele kõrvadele rääkimiseks Bakuus. Asjaolu, et Aserbaidžaan lükkas 25. septembril tagasi OSCE eesistuja isikliku esindaja taotluse kontaktliini jälgimiseks, on selle tõestuseks. 

See näitab selgelt Aserbaidžaani peamist eesmärki: varjata sõja vallandamise plaane.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega