Giid: armsad kaasmaalased, päästkem Tallinna vanalinn! Miks mitte võluva nõiaturu, mini-oktoberfesti ja odavama parkimisega
Kohalikel ei ole viimastel aastatel vanalinnaga eriti häid kogemusi olnud. Suviti näib, et vanalinna ei mahugi eriti kedagi peale turistide. Ühtlasi on vanalinna hinnad ülikõrged ja leidub kohti, kus ei saa alati riigikeelset teenindust. Sestap on linnarahvas leidnud tegevusi ja meelispaiku pigem väljaspool linnamüüri.
Aga kriisiajal on kõik teisiti, hinnad restoranides soodsamaks timmitud ja kõik lahkelt palutud – naeratusega. Omad kaugemalt ja lähemalt on vägagi oodatud.
Ent sõnumit, mida luuakse kriisiaastatel, ei tohiks ka headel päevadel unustada.
Kõige olulisem, millest pea kõik algab, on teeninduskultuur, naeratus ja hea sõna, mille soojus jääb mällu ja kutsub tagasi.
Turiste oskame vanalinna meelitada küll, kui neid on muidugi, ent kuidas saada sinna kohalikke? Vanalinna ajaloolises säras võiks olla see miski, mida mujal ei ole ning mis oleks sild kohaliku ja vanalinna vahel.
