„O2” arvustus | Romantiline vabariik ja spioonide sõda

„O2” on Eesti mängufilmide suurim õnnestumine pärast „Tõde ja õigust”.

Alustuseks ütlen kohe, et ühtegi võrdlust „viiskudes Bondiga” ei ole mõtet tegema hakata. Kui üldse millegagi võrrelda, siis järgib Eesti esimene täiemõõtmeline spioonipõnevik „O2” natuke samasugust esteetikat nagu saksakeelses maailmas populaarne telesari „Babylon Berlin” või brittide „Foyle’i sõda”.