Seekordses raamatusaates vaatleme koos kirjanik Kätlin Kaldmaaga Margaret Atwoodi kuulsaid düstoopiaid. Lisaks “Teenijanna loole” ja “Testamentidele” võtame lapata aga düstoopia, mis mõjub Atwoodi maailmade vastandina.
Kirjanik, kirjastaja ja kirjanduskriitik Kätlin Kaldmaa
Nimelt valitsevad Naomi Aldermani bestselleris "The Power" maailma naised, kes on omandanud võime kätest elektrilööke välja saata. See on pööranud võimusuhted pea peale. Mehi tähtsaid asju tegema ei lubata, sest muu hulgas on selge, et kuna nad ei sünnita, siis pole neis piisavalt võitlushimu.

Aga mis funktsioon on düstoopiatel kirjanduses?

Seekordne lõplikule tõele mitte pretendeeriv düstoopiate edetabel on sedapuhku saanud järgnev (kommenteeritud versiooni kuula juba saatest):

Jevgeni Zamjatin "Meie", 1920
George Orwell "1984", 1949
Aldous Huxley "Hea uus ilm", 1932
Ray Bradbury "451° Fahrenheiti", 1953
Kazuo Ishiguro "Ära lase mul minna", 2005
P.D. James "Inimlapsed", 1992
Vendade Strugatskite "Inetud luiged" (1966-67) ja "Raske on olla jumal" (1964)
John Wyndham “Trifiidide päev”, 1951
Philip K. Dick "Kas androidid unistavad elektrilammastest", 1968
Emmi Itäranta "Vesi mäletab", 2012

Kätlin Kaldmaa täiendused:
Emily St. John Mandel "Jaam Üksteist", 2014
Cormac McCarthy "Tee", 2016
Karen Joy Fowler "Me oleme kõik täiesti endast väljas", 2013

Rubriigis "Loe ennast õnnelikuks" räägib raamatuloo Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovitš. Vihje: raamaturajad viivad Niilusele ja kriminaalromaanide maailma.

Täiendusi ja muid häid mõtteid ootame aadressil raamatud@delfi.ee.

Varasemaid saateid kuula siit.