Mitte liitumist põhjendatakse sellega, et nii kaugele mineva pöördumise algatamisest on enim kasu EKRE-le. Ma ei ole sellega nõus. Kuid igal juhul me ei aruta täna enam seda, kas sellist pöördumist ja Riigikogu arutelu on vaja. Pöördumine on algatatud ja sellega on tänaseks kümned tuhanded Eesti inimesed liitunud. Igaüks, kes on kaasa tulnud, väärib tunnustust.

Toompea poliitikute jaoks on sellega joon maha tõmmatud ja küsimus on selles, kummal pool joont sa tahad olla. Kas nende inimeste poolel, kes nõuavad kõigi inimeste ja perede võrdset kohtlemist, mis peaks olema loomulik.

Teisel pool joont on kõik need, kes on võrdsuse vastu või pakuvad mingit piiratud poolvõrdset lahendust läbi kooseluseaduse (mis eraldivõetuna on tore asi, aga jagab ikkagi inimesed kaheks - ühed, kes tohivad abielluda ja teised, kes ei tohi). Aga ka need, kellele see teema ei lähe väga korda.

Olen kindel, et väga paljudele, kes Eesti pärast südant valutavad ja kellele seksuaalvähemuste kiusamine ei meeldi, on oluline, et samal seisukohal on ka need Riigikogu poliitikud, kes seni on palju võrdsest ja vabadustest rääkinud ja nad mitte ainult ei räägi väärtustest - nad julgevad nende väärtuste eest ka seista ja neid kaitsta.

Siin on üks aspekt veel. Arusaadavalt jäävad joone taha näiteks Mart Helme ja Urmas Reitelmann. No vot mina küll ei soovi sellesse seltskonda konutama jääda olulises väärtusküsimuses. Ma tahan olla teisel pool, kus on toredad ja sõbralikud inimesed. Ja mul oleks ütlemata kurb, kui vaadates sinna Helmede ja Reitelmannide poole, näeksin seal nende kõrval seismas mitmeid oma kolleege, keda nii inimese kui poliitikuna hindan.