Inimesed vajavad lootust, visiooni. Poliitikud pole mitte ainult rahva tahte kanaliseerijad, vaid edukaimad neist valgustavad ka teed, kui kunagist Nõukogude hümni parafraseerida. Jätame selle kuritegeliku ühenduse kõrvale ja võtame aluseks mistahes revolutsioonid, mis manduvad iseenda piiratusesse. 

Ühel hetkel muutub oluliseks mistahes vahenditega saavutatu hoidmine ja siis tuleb juba stagnatsioon. Lõpuks vedeleb võim jälle tänaval, nagu meilgi juhtus 90-ndate alguses. Siinkandis vedas - mitte kõik vabariigid ei teinud seda üles võttes parimaid valikuid.

Reformierakond ja sotsid, kes keeldusid andmast toetust rahvaalgatusele, käituvad just taoliste etableerunud poliitikutena.