Saja tordi idee tuli ligi 60-aastaselt Harjumaa pereemalt: „Kujutan ette, et Ratas võib olla mustas masenduses.”
Järsku astub ministeeriumist välja politseinik koos ühe ametnikuga, kes on pahane, sest avaliku ürituse luba ei ole ja nemad ei tea asjast midagi. Siim Tuisk, kellele oli usaldatud asja organiseerimine, oli aktsioonist teada andnud küll peaministri büroo juhile ja paremale käele Johannes Merilaile, aga superministeeriumi ametnik ei teadnud, kes see on.
Ürituse organiseerimise aga oli Tuisk omakorda usaldanud „Jah vabadusele, ei valedele!” liikumise ühele algatajale Maris Hellrandile, kes, nagu selgub telefonikõnest, mingil põhjusel ei olnud seda teinud. Peale mõningast manitsemist, et niisugune käitumine ei ole täiskasvanulik, andestavad nii politseinik kui ametnik ning annavad juhtnööre, kuidas laudu paigutada nii, et need kellegi liikumist ei sega. Nenditi, et ürituse korraldamise luba pole tegelikult vajagi, kui pole helitehnikat, ja suuremat lärmi ei tehta ega jalgu ei jääda.