Jaan Lahe: homoseksuaalsus kui patt on osa inimeste meelest kujunenud kristluse keskseks küsimuseks
„See tähendab ristiusu keskme täielikku muutumist,” kõneles Jaan Lahe. „Tegemist on millegi säärasega, mida sellisel kujul ei ole kiriku ajaloos kunagi varem olnud. Mitte kunagi varem ei ole homoseksuaalsusest kui patust tehtud kristluse õpetuslikku keskset küsimust, nagu seda praegu sageli käsitletakse. Sellest tehakse justkui kristluse proovikivi: kui sa praktiseerid homoseksuaalsust, ei saa sa kristlane olla, ja kui sa ei mõista seda hukka ise homoseksuaalne olemata, ei ole samuti võimalik kristlane olla.”
Lahe peab säärast mõtlemist hirmutavaks, sest leiab teadlasena, et kõik väited ei saa ristiusus olla sama kaaluga. „Väide, et Kristus on Lunastaja, ei saa olla sama kaaluga kui väide, et homoseksuaalsus on patt, kuigi niimoodi väidetakse,” sõnas ta.
Kuigi sageli käibib lihtsustatud on arusaamine, et kiriku sees leidub homode pooldajaid ja vastaseid, on tegelik suhtumiste palett märksa keerukam, juhtis Lahe tähelepanu. „Ühel pool on arusaam, et homoseksuaalsete inimeste näol on tegemist erakordsete patustega, kes ei tohiks olla koguduse liikmed. Nad ei saa olla kristlased, kui praktiseerivad homoseksuaalsust, öeldakse,” rääkis ta. „Teisel pool on need vaimulikud ja koguduse liikmed, kelle meelest võiks senise abielumõistmise läbi arutada ja kaaluda selle arusaama muutmist, et abielu on ainult mehe ja naise vahel. Siia vahele mahub hulk eri arusaamu. Näiteks inimesed, kes on homoseksuaalsuse suhtes täiesti eitaval seisukohal, aga ei pane pahaks, kui teine koguduse liige või ametivend on vastupidisel arvamisel. On ka selliseid, kelle meelest ei tohiks nendega, kes pole nõus homoseksuaalsust täiesti hukka mõistma, isegi suhelda, rääkimata koos jumalateenistuse pidamisest või sellel viibimisest.” Ja siis veel need eespool viidatud inimesed, kelle jaoks on arusaam, et homoseksuaalsus on patt, kujunenud kristluse keskseks küsimuseks.
Ka nende seas, kes homoseksuaalsust patuks ei pea, leidub omakorda erinevaid suhtumisi, viitas Lahe. On neid, kelle meelest piisab kooselu seaduse rakendusaktide vastuvõtmisest või kui see poliitilistel põhjustel ei õnnestu, siis võiks teha tsiviilpartnerluse seaduse. Teised ütlevad, et kaaluda võiks abielumõiste muutmist: ka ühest soost inimeste kooselu võiks juriidiliselt vormistada abieluna ning sellist abielu võiks ka laulatada. Viimast ei ole kirik üldse arutanud. Jaan Lahe ütleb saates välja oma isikliku seisukoha selles küsimuses.
Paljud piibliteadlased on ühtlasi tegevvaimulikud ning enamik neist leiab, et piiblit saab ja peabki uurima nagu iga teist ajaloolist ürikut, rääkis Lahe. „Samas olen täiesti teadlik sellest, et meil on kirikus inimesi, kes ei tunnista piibli teaduslikku uurimist. Ma ei oska öelda, kui suur on selliste inimeste hulk vaimulike hulgas – tean, et neid on –, aga rohkem olen nendega kokku puutunud tavaliste koguduseliikmete hulgas.”
2011. aastal pani Jaan Lahe kirja humanistliku kristluse manifesti, mis tekitas kiriklikes ringkondades tugevat ja teravat vastukaja, mille üks osa on Kristjan Luhametsa sõnastatud traditsiooniline kristluse manifest. Lahe meenutab saates manifesti kirjapanemise põhjusi ja ajendeid – need mõjuvad tänases päevas üllatavalt päevakajalisena. Mida manifest Lahe enda jaoks kaasa tõi ja missuguseid muutusi kirikus ajendas, sellest kuulete lähemalt saates.
Saade „Vaim vardas” on eetris korra kuus, saadet juhib Vilja Kiisler. Kõiki saateid saate kuulata siit.
