Jüristo sõnul on hääletuseks valmistumise taga tegelikult palju enamat. Rahvaküsitlust kui sellist nimetab ta olemuselt ebavajalikuks, kuid ütleb, et see on meie viis muutustega kohaneda.

„Minul isiklult kindlasti rahvaküsitlust vaja ei ole ning oleks tore, kui seda ei tuleks. Nagu paljud on maininud, siis kardetavasti ta kampaaniaperioodi jooksul midagi helget kaasa ei too."

Konkreetse küsimuse kohta sõnas ta, et ega sellise küsimuse esitamine pole iseenesest ebaeetiline. „Küsimusi võib ikka küsida. Kui aga küsimusel on konkreetsed tagajärjed, et kellegi õigusi ahistatakse või nende tulevikuväljavaateid piiratakse, siis neile joontele läheb referendum väga lähedale," märkis ta. „Samas praegu kuuldaoleval kujul esitatud küsimus kelleltki mingeid täna olemasolevaid õigusi ära ei võta."

Mõistagi on Jüristo sõnul hääletusel märksa laiem mõju Eesti tulevikule.

Sajad tuhanded

Kui „ei"-kampaania alles alustab, siis abieluküsimuse eestvedajad teevad seda juba mõnda aega. Tarmo Jüristo kordas, et vaatamata sihtasutuse Perekonna ja traditsiooni kaitseks juhi Varro Vooglaiu tagasilükkamistele peaks teiselt poolt miljon eurot kampaaniaks päris kergesti kokku tulema.

„Kui ta arvab, et ta selliseid summasid kokku tõsta ei suuda, siis ütleksin, et ju siis minul on temasse rohkem usku, kui tal endal."

Jüristo sõnul annaks kogu vaidlusküsimuse aga väga lihtsalt lahendada, kui kummaltki poolt oleksid kampaaniasummad avalikud.

Saates veel:

Kui eetiline on üldse rahvahääletusel osaleda?

Mida tähendab abielu mõiste Jüristo jaoks?

Võiksime ehk mõelda ka kompromissidele a'la abielu põlistamine ja kooseluseaduse lõplik vastuvõtmine?

Ega või juhtuda, et „süvariik" nurjabki referendumi?

Kuula Erisaadet siit!

1x
00:00
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid