Kätlin Konstabel: rööbaspuudel rähklev vanem ja klantspildil laps – kust küll need psüühikaprobleemid tulid?
Iga päev võib ka kohata lugusid mõnest avaliku elu tegelasest ja tema ühest või mitmest lapsest, ikka koos nunnupiltidega – vahel väikseid infotükikesi, vahel persooniloo formaadis „mina ja minu vahva pere“. Kas selliste avaldajad vahel ka mõtlevad, et on’s reaalsus päriselt ka nii kaunis ja kas tullakse üldse selle peale, et võib-olla lapsed ei taha sugugi alati olla osa vanema hoolikalt kujundatavast persoonibrändist? Olgu siis fookus ideaalsel elul või näidatakse hoopis vanemat kannatava ja võitlevana, mille juurde kipuvad käima ka kirjeldused lastega seotud probleemidest, vahel ka seoses vanemate lahkuminekuga?
Millise toksilise kombinatsiooni võib see anda ühes uskumusega, et oled kõikvõimas?
Kui palju rööprähklemine tegelikult su vaimseid võimeid vähendab?
