Naine istub kodus diivanil. Ta on ostnud uue teleri, kuid see teler seisab juba kolmandat nädalat endiselt pappkastis. Vaid teleripuldi on ta välja võtnud ning seda näpib ta igal õhtul. Ta on vägivaldsest suhtest lahkunud ja ei kujuta ikka veel ette, et tal on lõpuks õigus teleripulti ise katsuda. Vahel võib ta lihtsalt ka tundide kaupa diivanil istuda ja omaette õnnelikult naerda: kas ma tõesti olengi nüüd vaba?

Teine naine tahab värvida üle oma vana malmvanni, kuid ei julge. Vaatamata sellele, et tema mees istub vangis. Naise tugiisik Margo Orupõld ostab aerosoolvärvi, viib naisele vineeritüki ning koos hakatakse harjutama: vajuta nüüd veidi seda värvi vineerile. Naisel on seda väga raske teha, sest kodus olid temalt kõik õigused ära võetud. Nelja kuu pärast helistab naine Margole ja ütleb: ma tegin selle ära. Ma värvisin ise oma vanni ära.

 Need on vaid mõned näited paljudest, kus vägivaldsest suhtest väljunud naine hakkab elama lõpuks ometi oma elu.

25. novembril on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev. Eesti Päevalehega vestelnud naised räägivad, kuidas nad enne oma vägivaldsest elust lahkumist otsisid internetist lugusid, kus räägitakse, kuidas vägivaldsest suhtest lahkumine ja edasine elu välja näeb. Nad otsisid ka edulugusid, kus räägitakse, et polegi nii hull ja kui õnnelikud ollakse nüüd. Kuid nad leidsid vaid lugusid, kus räägitakse oma läbielamistest. 

Pille ja Ly räägivad, mis eelnes nende otsusele vägivaldsest suhtest lahkuda ning mis hakkas juhtuma pärast. Millised olid tagasilöögid kuni soovini endalt elu võtta. Nad julgustavad ohvreid vägivaldsest suhtest lahkuma, sest lõpuks ometi koidab ka see päev, kus sa oled tagasi saanud hapniku ja oma elu.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega