Kartulivabariigist narkovabariigiks. Kuidas jõudsid uimastid Nõukogude Eestisse?

"Kaifi saamiseks tehti igasuguseid hulle asju. Näiteks määriti kingaviksi leivale ja söödi," meenutab endine miilitsapolkovnik Lembit Allingu. Tema sõnul oli Eesti NSV-s uimastite pruukimine levinud alaealiste, kultuuriinimeste ning kurjategijate ja endiste vangide seas.

"Eestis oli põhiliselt kolm gruppi, kes tarvitasid narkootikume: alaealised, kultuuriinimesed ja kurjategijad ning need, kes olid vangis istunud. Tean mitut nimekat eesti kunstnikku, kes tarvitasid narkootikume enda jutu järgi selle jaoks, et nende maalid oleksid värviküllased," meenutab Lembit Allingu.

"Kriminaalidel oli terve võrgustik, mis tegeles narkootikumide vahendamisega ja sealt jõudsid narkootikumid ka noorteni. Üks paberossitäis kanepipuru maksis 50 kopikat. Alguses tarvitasid narkootikume hipid, pärast kadus nende liikumine ära ja tulid asemele need noored, kes Varblase kohviku ees kogunesid."