Toomas Alatalu: Moskva uus ajalookirjutus ehk venelastest on saanud genotsiidi ohvrid ja Hiinast II maailmasõja suurim kaotaja

Ajaloo ümberkirjutamine vajab liitlasi ja nüüd peaks olema kõigile selge, kellele Kreml panustab. Kuna Hiina-Jaapani võitlused algasid 1937. aastal, siis võib oodata Putini katset teise maailmasõja ajaliste piiride nihutamiseks.

Euroopas kipuvad asjad vastupidi segasemaks minema. ÜRO kõnepultides läks mõistagi koheselt lahti vaidlus teise maailmasõja alguse üle Euroopas, sest Moskva ei tunnustada jätkuvalt Stalini osa sõja vallandumises. Ukraina esitas oma julge kontseptsiooni 1939-41.a. toimunu osas jne.

Kõige uudsem on siiski Nürnbergi protsessi ja selle otsuste ootamatu taaskasutus tänase Venemaa igapäeva poliitikas ja propagandas. Nürnbergi kohtuprotsessi aastapäeva äsjasel meenutamisel rõhuti sellele, et just seal defineeriti mõiste „genotsiid“. Viimasel ajal on sellest räägitud eeskätt ühenduses armeenlaste saatusega, ent ka üksikute Aasi ja Aafrika rahvaste kohtlemist silmas pidades. 

Sestap sai korralikuks üllatuseks 27. oktoobri teade, et Venemaa piirkonnakohus vaatas läbi Novgorodi oblastis 1943.a sakslaste poolt Zestchanaya Goras toimepandud sõjavangide ja tsiviiisikute massimõrva uurimise materjalid ja tunnistas toona seal toimunu genotsiidiks. 

Antud otsusest on jõudnud rääkida ka Putin ise.