JUHTKIRI | Koalitsioon, lahendage tõelisi probleeme

Tänavu septembris läks Eestis kooli ligikaudu 155 000 õpilast. Kui arvestada ka kutseõppureid (u 25 000) ja üliõpilasi (u 45 000), nende õpetajaid ja lähikondseid, võib öelda, et hariduse vallas võetud koroonameetmed mõjutavad otseselt kokku 500 000–600 000 inimest. Lähiperspektiivis elukorralduslike muutuste kaudu, pikemas perspektiivis hariduse kvaliteedi kaudu.

Haridus pole mõistagi ainus valdkond, mida koroonakriis puudutab. Pole liialdus öelda, et selle kriisi juhtimine puudutab ühel või teisel viisil kõiki Eesti 1,33 miljonit elanikku.

1,3 miljoni Eesti elaniku praegust eluolu ja tulevikku puudutab koroonakriisi juhtimine.

Vaatame võrdluseks, kui paljusid Eesti inimesi puudutab täna riigikogus esimesele lugemisele tulev otsus „Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses”. Hääleõiguslikke Eesti kodanikke on umbes 880 000. Eesti Päevalehe tellitud avaliku arvamuse uuringu järgi pidas oktoobri-novembri seisuga seda rahvahääletust kindlasti oluliseks 21% hääleõiguslikke ehk veidi alla 190 000 inimese. 16%, umbes 140 000 on neid, kelle arvates see on pigem oluline. 58%, üle 500 000 inimese ei pidanud hääletust oluliseks.

Peale selle, et pandeemiast puudutatuid on mitu korda rohkem kui abieluhääletuse huvilisi, on erinev ka otsuste kaal. Koroonakriisi juhtimine mõjutab meie igapäevaelu otseselt nüüd ja edaspidi. Aga kui rahvahääletus küsimusega „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?” jääks toimumata, poleks katki midagi.

190 000 ringis oli abieluhääletust kindlasti vajalikuks pidavaid inimesi oktoobri lõpus.

Tänasest Eesti Päevalehest saate lugeda, et suure tõenäosusega jääbki otsuse eelnõu pärast edukat esimest lugemist igaveseks toppama. Optimaalsem lahendus oleks siiski see, kui koalitsioon võtaks ise eelnõu tagasi, et Eesti ei peaks keset kriisi raiskama aega ja energiat pseudo- või hea aja probleemi üle jagelemisele.

Möödunud nädal näitas selgelt, et valitsuskoalitsioon pole viimasel ajal piisavalt keskendunud tõelisele probleemile – pandeemiale. Ei ole normaalne, et valitsuse tõmblemise tõttu ei teadnud paljud koolilapsed ja nende vanemad täpselt veel eilegi, kuidas praegune koolinädal sisustatakse – peale selle, et koolimajja üldjuhul asja pole.

75 oli koroonaviirusega nakatumise viimase 14 päeva näit oktoobri lõpus, praegu on 450.

Kui pole plaani ega sisu, kisubki kriisikommunikatsioon viltu. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus tõi hiljuti esile viis põhimõtet, mida tuleks koroonariskidest ja -meetmetest teavitades järgida, et vähendada inimeste „pandeemilist väsimust” (tüdimus kõikvõimalikest koroonapiirangutest), mis vähendab valmisolekut neid järgida. Hinnake ise, mitut neist on Jüri Ratase valitsus oma pühade-eelsetes koroonateadetes järginud.

1. Võimud näitavad üles empaatiat: tunnistavad raskusi, millega inimesed silmitsi seisavad, ja kuulavad inimeste muresid.

2. Uusi meetmeid selgitatakse ja põhjendatakse elanikkonnale arusaadavalt, märkides ära nende tõenäolise kestuse ja kriteeriumid, mida kasutatakse nende lõppemise aja kindlaksmääramiseks.

3. Teated esitatakse kõigini ulatuval ja emotsionaalselt kaasaval moel, millega inimesed saavad hõlpsasti suhestuda.

4. Teated järgivad üldiseid sõnumite järjepidevuse põhimõtteid ja käsitlevad arusaadavalt ka koroonaviiruse kohta tekkivaid ebaselgusi.

5. Epidemioloogiliste andmete inimestele arusaadavaks tegemiseks kasutatakse nende visualiseerimist.