Olev Remsu: Jeesuse mõistatus – kas tegemist oli oma ajastu suurima imemehega?

Ärgem küsigem, kunas ja kuidas Jeesus sündis. Neitsist ilmaletuleku motiiv leidub mitme Lähis-Ida rahva folklooris, ja sealt see evangeeliumeisse jõudiski.

Tõenäosus, et see juhtus tänase kalendri järgi 25. on tervenisti 1/365 (ja lisapäeva-aastal puhul 1/366). Ja ristimine... Millesse ikka siis Ristija-Johannes oma veresugulase Jeesusese ristis, kui kristlust polnud veel olemas? Ja enne Jeesust oli ta sellesse ristinud vähemalt ühe tulevase apostli, nimelt kaluritööle selja pööranud Andreas Esmakutsutu. Arvatakse, et toona eksisteeris oma 150 judaismi voolu-voolukest, neist on Uues Testamendis on toodud vaid kolm - variserid, saduserid ja seloodid (mõnikord peetakse neid ka parteideks). Johannese kuuluvus jääb lahtiseks. Kõigil neil usurühmitustel olid omad jutlustajad, mõned rändasid, teised olid paigamehed. Nende omavaheline vaen oli nii suur, et vahel kippus kodusõjaks.

Johannes püsis paigal, tema kuulutas Jordani jõel, oletatav koht on teada. Johannes lubas endale väga krõbedaid väljendusi nende kohta, kes tema sõnumeid ei uskunud. Rästikute sugu jne. Oletatavasti see, samuti valitseja perekonnaelu kritiseerimine, põhjustas Johannese kurva saatuse. Ta jäi peast ilma. Aga viimaks langesid vägivaldse karistussurma ohvriks ka Jeesus ja Andreas, nagu ka enam-vähem kõik teisedki apostlid (evangelist-Johannes ja Juudas välja arvatud).