Kirjeldades Moskva praegust koroonaolukorda, tõi Aleksejev esile, et seal on lõpetatud riskirühma ehk pensionäride tasuta sõit metroos, samuti tohib ühissõidukites viibida üksnes maski ja kinnastega. Aga baarid on lahti ja kui need ka õhtul kinni pannakse, jätkuvad erapeod suletud uste taga.

Ka Venemaa on töötanud välja enda koroonavaktsiini Sputnik V, mille vastu on näiteks suur huvi Eestis elavatel Vene kodanikel, kes paluvad suisa võimalust lasta end vaktsineerida Venemaa saatkonnas. Sest vaktsiin näib toimivat, mis sest, et see pälvis läänes kriitikat, kui juba augustis veel enne suuri inimkatseid välja lasti.

„See, et sina ei saanud auto ostmise momendil teha proovisõitu, ei tähenda, et auto ise on halb,” märgib Aleksejev.

Kuid Venemaal tervikuna suhtub vaktsineerimisse skeptiliselt lausa 50% elanikkonda.

Aleksejevi sõnul on säärane skepsis ootuspärane: „Vaktsiini usalduse vastu mängis see, et Venemaa on justkui kogu maailma vastu viimase mitme aasta jooksul sõjas. Et ka vaktsiin oli otsekui meie vastus läänele: meie olime esimesed. Peaaegu nagu Hruštšovil, et püüda kinni ja minna mööda Ameerikast. Aga – kes ütleb, et tehke endale vaktsiin? Ikka samad propagandistid, kes ütlevad: „Meid pole siin” Krimmi kohta või et meie Malaisia Boeingut alla ei lasknud. Kõik ju saavad aru, et nad valetavad – mis sest, et riigi huvides. Miks neid siis usaldada?”

Tõsi, olukord võib muutuda siis, kui ka Vladimir Putin end vaktsineerida laseb, nagu ta ongi lubanud teha.

--

Saates veel

Aga mida õppis Kreml peale selle, et kruvisid tuleb tõhusamalt kinni keerata?

Miks ei tea Vene tšinovnik kunagi ette, mida Putin otsustab?

Miks suhtub Kreml üleolevalt võimalusse, et Valgevene meeleavaldused kanduvad ka tema territooriumile?

Kuidas Venemaal Armeenia ja Aserbaidžaani vahelises sõjas tegelikult läks?

Ja kes on president 1. jaanuaril 2022...

Kuulake Krister Parise vestlust Anton Aleksejeviga siit!