Nõukogude ajaloolased nimetasid Päevalehte juhtivaks kodanluse häälekandjaks. Tegelikult oli lehega seotud rohkearvuline tegelaskond üsna kirju. 

Toimetuses ja autorite hulgas oli nii radikaale (nt Jüri Vilms, August Hanko, Peeter Ruubel, Johannes Voldemar Veski, Eduard Virgo), sotsialiste (Mihkel Martna, Karl Ast Rumor) kui ka mõõdukaid liberaale (Karl August Hindrey), kes kõik ajasid „eesti asja“.

Vene tsaaririigis oli Päevaleht valitseva korra suhtes opositsiooniline. Ta taotles poolparlamentaarse-poolisevalitsusliku riigikorra demokratiseerimist Lääne-Euroopa eeskujul.

Esimesel iseseisvusajal oli Päevaleht ainuke väljaanne, mis pakkus tollastele parteilistele väljaannetele alternatiivi.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega