KULTUURIBIIT | Kunstnik Kristi Kongi playlist
Kolm kunstnikku loovad kolmel järjestikusel kuul Exploreri seinale uue kunstiteose, mida on võimalik näha alates päikeseloojangust kuni kella 22ni hilisõhtul. Kristi Kongi töö on nähtav jaanuaris, Flo Kasearu oma veebruaris ja Norman Orro etteaste on märtsis. Näitus avatakse 6. jaanuaril kell 16.00.
Maalikunstnik Kristi Kongi on peamiselt tuntud õlimaalide ja installatsioonide poolest, kus tegeleb värvi ja valgusega. "Ööpiltide" jaoks loodud teosel on Kongi pannud värvid ja valguse liikuma. "Terve viimane aasta on pakkunud rohkem aega jälgimiseks ja mõtisklemiseks," kirjeldab kunstnik teose idee lähtepunkti. "Seetõttu tundus oluline kujutada õhus lendamist, pilvede sees liikumist."
Kristi Kongi ütleb oma muusikavaliku kohta nii: "Need lood iseloomustavad vist pigem minu lõppevat aastat ja võibolla rohkem aasta lõppu. Mõnel teisel ajal oleksid lood hoopis teistsugused. Pimeda aja playlist minu ateljee plaadiriiulilt. Eks terve aasta on olnud mõtlikum ja uutesse kohtadesse kandev".
Elektra - "Meid kaasa muusika viib"
Olen seda lugu millegipärast viimasel ajal päris palju kuulanud. Võibolla on see igatsus suviste muusikaürituste ja sõpradega koosolemise järgi. Aga samas on loo sõnum oluline ja vajalik, et muusika võiks meid aegajalt ikka kaasa viia.
Roisin Murphy - "Incapable"
Kui end ära kaotada, siis kindlasti just sellesse loosse. See lugu justkui hakkab vaikselt liikuma, on teel kuskile. Teekond on põnev. Tekivad uued mõtted ja kannab edasi. Jälle väga hea järjest kuulamiseks ateljees. Hea mõtlemise lugu, koos väikese tantsuga.
Kim Gordon - "Air BnB"
Laul Kim Gordoni võimsalt sooloalbumilt "No home records", mida ateljees maalides olen palju kuulanud. See jõud ja energia ja lugude sõnum lihtsalt kannab edasi. Kontseptuaalselt mõjus ja mõjuv lugu. Tervikuna hüpnootiline , samas mõtlemapanev album, et mu ümbert kaovad justkui aeg ja ruum.
Joni Mitchell- "Overture-Cotton avenue"
Pimedal ajal tulevad alati mu plaatide riiulis ettepoole jazziplaadid. Sügist alustan tihti selle Joni Mitchelli looga. Lugu pärit Joni Mitcheli kõige jazzilikuma hõnguga allbumilt. Joni Mitchelli mõtlikud lood on head kaaslased.
Patti Smith - "A Hard Rain's A Gonna fall"
Patti Smithilt võiks tuua palju lugusid välja. Mu suuri lemmikuid, nii muusiku kui kirjanikuna - looja ja inimesena tervikuna. Aga kuidagi see Bob Dylani loo esitamine puges hinge. Olen viimased ajad seda lugu palju kuulanud. Esimest korda kuulsin seda, kui Patti Smith laulis seda Bob Dylanile kirjanduse Nobeli preemia üleandmisel. See lugu on väga ilus ja loo sõnum ise on muidugi imeline ja vajalik. Et oleks mõlemad muusikud välja toodud, siis panen selle loo siia. Mõlemate muusikute vaimsus ja olemasolemine on hädavajalikud.
Holy Motors - "Country church"
Teelolemise muusika. Mõtted viivad pikkade maanteede ja väikeste külade vahele põikamisele. Holy motorsi album "Horse" on kindlasti üks mu lõppeva aasta lemmikalbumeid. Lummav vokaal ja maagilised lood. Tuleb suur igatsus võtta ette pikk teekond ühest punktist teise kuskil kaugel. Kus auto aknast on näha puud, põõsad, põllud, mäed, meri, ookean, kõrb, lõputud kaktuste väljad.
The Stone Roses - "Waterfall"
Üks mu suuri lemmikuid. Ei saa ilma selle loota.
She Bit Her Lip - "Eile"
Unistav, unelevate vokaalide ja helidega lugu. Hea pimedas vihmaga läbi linna jalutada, klappides see lugu mängimas.
Olafur Arnalds - "Back to the sky"
Islandi autor, kes tuli mulle esimesena mõttesse seoses õhus olemisega. Ja seostus ka mu kohe avatava uue installatsiooniga.
Kui nüüd see aasta välja arvatud, siis olen viimased aastad päris palju õhus olnud, lennukiga kuskile uude punkti lennanud. Ja neid hetki ka jäädvustanud, kas siis pildistades/filmides või siis kirjutades. Kõige paremini mõtteid tekitav on olla pilvede sees ja jälgida valguse liikumist. Harrastan seda ka oma ateljees Tallinnas. Jälgin taevast, taevas pilvede ja valguse liikumist. See jälgimine on osa mu maalimisprotsessist.
Laurie Anderson & Kronos quartet - "Landfall"
Laurie Anderson on puudutanud oma loominguga mind palju. Albumilt "Landfall" ei saa ma ühte lugu välja tuua. Album moodustab terviku. Üks valus, aga ilus, poeetiline album ja muusikute kooslus. Laurie Anderson jutustab lugu, kuidas orkaan Sandy, üks suurim USA tabanud torm, liikus mööda maad. Tema jutustused on valusad ja tekitavad mõtteid. Kliima meie ümber on muutunud ja peaksime kõik selle peale mõtlema ja ka tegutsema.
