Kui valimiste suurim võitja oli apaatsus – rekordiliselt vähe, vaid 32 % rumeenlasi suvatses valimiskastide juurde tulla –, siis suurim üllataja oli parempopulistlik Rumeenlaste Ühtsuse Liit (AUR). Ikka väga üksikud uskusid, et vandenõuteooriaid levitav, tugevalt rahvuslik, Moldova Rumeeniaga ühendamist nõudev erakond võiks üldse parlamenti saada. Tegelikult võtsid nad seal üle kümnendiku kohti. Niisis on võimalik, et seda Eesti rahandusminister Martin Helme silmas pidaski, kui ütles, et Rumeenias ei läinud „süvariigil” õnneks.
Eesti suursaadik Rumeenias Ingrid Kressel sõnas, et Rumeenia meediasse pole Helmete sõnavõtt jõudud. „Küll aga loomulikult paneb seda tähele Rumeenia saatkond Tallinnas.”
Konkreetselt valimiste suurüllatajast rääkides märkis Kressel, et nende tulemus on mõneti selgitatav sama fenomeniga, millega väike osavõtuprotsentki - paljud suhtusid viirusse ettevaatlikult, küll aga tulid välja need, kes viirust ei karda.
„Kampaania käis paljuski sotsiaalmeedias ning võib-olla ei suudetud hoomata, mis mõju on näiteks mõnel kolmeklassilise haridusega külakirjanikul, kes suudab ilusasti ära seletada, kust viirus pärineb,” tõi ta näiteks konspiratsiooniteooriate vohamise.
Karmid piirangud, selge kommunikatsioon
Samal ajal on pandeemia rõhunud rumeenlasi teistest rängemaltki, sest märtsis kehtestatud piirangud olid naabrite omadest karmimad ning suvi tõi leevendusi vaid üürikeseks. Suursaadik tõstab samal ajal esile, et valitsuse kommunikatsioon on olnud võrdlemisi järjekindel ja hea - ning praegu on Eesti oma nakatumisnäitajate poolest Rumeeniast mööda läinud.
Konkreetselt on praegu Rumeenias hakatud moodustama hoopis n-ö läänemeelset koalitsiooni. Ning EKRE lemmik istub parlamendis omaette nurgas – ei taha teised temaga tegemist teha, ja kui aus olla, ei tema teistegagi.
Kuula seda, kui edukas on tegelikult Rumeenia „süvariik”, Krister Parise intervjuust siit!