Vana riigimehe unistus. Miks suhtus Soome jahedalt Konstantin Pätsi kaksikriigi plaani?

Miks polnud soomlased liitriigist vaimustuses ja kui suurt rolli põhjanaabrite käitumises mängis Pätsi kehtestatud vaikne ajastu? LP küsimustele vastab Eesti-Soome suhete asjatundja, ajaloolane Seppo Zetterberg, kelle raamat „Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksikriigist” ilmus äsja eesti keeles.

Urmo Soonvald

urmo.soonvald@epl.ee

August 1937. Riigivanem Konstantin Päts ja Soome president Kyösti Kallio mööduvad auvahtkonnast Helsingi sadamas.Vabadussõja ajal aastatel 1918–1920 arendas Päts oma kauaaegset meelisideed unioonist koos Soomega. Riigipeade iga-aastased kohtumised algasid 1931. aastal, kui riigivanem Päts tegi visiidi Soome. Muuseas arutasid riigijuhid salajasi plaane maade sõjalisest koostööst ja Soome lahe sulgemisest.

Foto: Riigiarhiiv

"Päts oli Soomes enam-vähem populaarne enne 1934. aastat. Eriti meeldis soomlastele tema 1922. aasta riigivisiit. Soome president Svinhufvud, kes vanal Vene (autonoomia) ajal oli suur legaalsuse toetaja ja oli deporteeritud Siberisse, tegi Pätsiga head koostööd. Neil kahel oli suur ühine plaan: juhul kui NSV Liiduga sünnib kriis, oleks Soome laht suletav Soome ja Eesti suurtükiväega," selgitab Zetterberg.

Edasi lugemiseks:

1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?

Kommenteeri Loe kommentaare (103)