Urmas Espenberg: tänapäeval on sõjad asendunud võitlusega vihakõne vastu ja kliimaneutraalsuse eest

Konsultatsioonifirma McKinsey on teinud analüüsi, mille kohaselt on Euroopa kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalik investeerida järgneva 30 aasta jooksul 28 triljonit eurot ehk jämedalt 1 triljon aastas. Üks triljon on tuhat miljardit ehk miljon miljonit. Ja nii igal aastal.

Kuna maakeral elav ja loodusvarasid tarbiv inimeste hulk on plahvatuslikult kasvanud, siis on loogiline järeldada ja uskuda, et negatiivne mõju loodusele on olemas. Tõepoolest, kui poleks inimetegevust, siis ei hulbiks meres plasti ja jõgedes voolaks puhtam vesi. 

Kuid kas maakera temperatuuri tõus sõltub ainult inimtegevusest? Just siin seisukohad hargnevadki. On inimesi, kes usuvad enda võimesse kliimat mõjutada. Neid on alati olemas olnud ning mõnikord on neid saatnud ka edu. 

Varasematest näidetest võib tuua Pärsia 4nda kuninga Xerxese, kelle 483 e.kr. ettevõetud sõjakäik takerdus kui tormituuled lõhkusid silla üle Hellespontose väina. Xerxes käskis seepeale väina kolmsada korda piitsutada ja heita vette jalarauad. 

Järgmine katse väina ületada juba õnnestus. Mongolitel siiski nii hästi ei läinud. Taifuuni tõttu luhtunud vallutuskäik Jaapanise (kogu laevastik koos armeega läks põhja) oli sedavõrd fataalne, et uut enam ette võtta ei suudetud, ja ookeani nüpeldada ka keegi ei proovinud.