Toomas Alatalu: 1990. aastal Toompea lossi siseõue jõudnud ei osanud enam midagi ette võtta, sama oli Kapitooliumi sissetungijatega

Muidugi on end võitjateks pidajate rusikad veel pikalt püsti saatjaks sõjakad loosungid, ent asju rahulikult võttes palju materiaalset kahju ja tööaja kadu ju ei sündinudki, sest pärast 3-tunnilist sunnitud pausi jätkas USA Kongress oma tööd samades ruumides ja kinnitas ära presidendivalimise tulemused.

Tõsiduse lainele pöördudes oli Kapitooliumi ründamine šokk Ameerikale ja kogu maailmale. Parlamentidesse tungimisi on ka varem olnud, ent kujutada ette selle sündi Ameerikas oli nagu absoluutselt välistatud. Tulenevalt kõrgest poliitilisest kultuurist ja traditsioonidest. Mõistagi, on alati äärmusi, mida ei saa vältida. Pärast Kennedy tapmist on ju tulistatud ka Reaganit ja visatud king üle pea kössitada jõudnud Bush nooremal. Masside võitlus on mõistagi teine tase, milles Ameerikal on siiani vedanud. Need on kaua olnud ühesuunalised (Vietnami sõja vastu, rassilise segregatsiooni vastu) ehk siis seda, mis Ladina-Ameerikas ja Euroopas on käinud juba aastakümneid – revolutsioonilisgte ümberkorralduste pooldajad marsivad ühes linna(osa)s, vastalised teises, USA pole tundnud.