Nõukogude võimu viimased hingetõmbed Riia linnas

„Ma sõnastasin 1991. aasta alguses enda peamise eesmärgina selle, et ma ei lase asjadel minna verevalamiseni,” ütles Läti Kommunistliku Partei viimane juht Alfrēds Rubiks LP-le.

1991. aasta jaanuar läks Läti ajalukku kui barrikaadide ja meeleavalduste kuu. Kui Läti ülemnõukogu oli deklareerinud kavatsuse taastada riiklik iseseisvus, hakkas Läti valitsus moodustama uusi võimustruktuure. Ent paralleelselt sellega jätkasid tööd ka NSV Liidu institutsioonid. Seega algaski kahe võimu mõõduvõtt, mis kulmineerus pealinnas Riias.

Ähvardati maha lasta

Läti rahvarinde esimees Dainis Īvāns, kes oli ka Läti ülemnõukogu esimehe asetäitja, meenutas, et tumedad pilved hakkasid Baltimaade kohale kogunema kohe 1991. aasta alguses. Ta oli selleks ajaks juba omajagu ärevaid hetki üle elanud ja Nõukogude püssimeestega vastamisi seisnud. „Juba 1. jaanuaril oli Riias rünnatud ajakirjandusmaja. Selle taga oli relvastatud bande, keda nimetati OMON-iks. Neid oli umbes sada inimest. Täiesti metsikud tegelased, kes pärast tulistasid inimeste pihta ning tapsid ja haavasid paljusid. Ma käisin nendega kohtumas ja palusin neil lahkuda, mille peale nad torkasid mulle Kalašnikovi toru kõhtu ja ähvardasid mind tappa,” lausus Īvāns.