JUHTKIRI | Uus valitsus on erakordselt tasakaalus
(115)
Valitsuse puhul on oluline nii see, mida lubatakse ja kavatsetakse teha, kui ka see, kes tegema hakkavad. Eile avaldatud valitsuse koosseisuga üllatasid Reformierakond ja Keskerakond nii heas kui ka halvas mõttes.
Alustame heast. Arvata võis, et uus valitsus tuleb sooliselt palju tasakaalustatum kui ametist lahkuv „isside” valitsus, aga ministrikohtade koguni 50 : 50 meeste ja naiste vahel jaotumine oli siiski tore üllatus. Kaalukamad ministriportfellid on seejuures naiste käes. Naiste pink on mõlemal erakonnal olnud piisavalt pikk, meessoost ministrite kohta tekib rohkemgi küsimusi „Miks ometi tema?”.
Uue koalitsiooni ministrivalikut võib kiita veel selle eest, et eriti Keskerakond on valitsusse edutanud värsket verd, sealhulgas parteilise kuuluvuseta tippametnikke, mitte ainult tuntud ja ustavaid parteisõdureid.
Hea on seegi, et Mailis Reps ei hakanud ministriks. Valitsusel tuleb sellevõrra vähem tegeleda teda puudutavate korruptsioonietteheidetega.
Uus valitsus pole tasakaalustatud üksnes naiste ja meeste ning kogenud ja vähekogenud, vaid ka mainetaagaga ministrite poolest.
Repsi mõistlikku otsust arvestades on imelik, et Reformierakond otsustas tähtsale rahandusministri kohale panna Keit Pentus-Rosimannuse. Ta on muidu asjalik ja oma erakonnas mõjukas poliitik, aga paraku on tal Autorollo afääri tõttu mõnedes piinlikes rahandusküsimustes liigagi otsene ja isiklik kogemus, mida suur osa ühiskonnast pole andeks andnud. Maine mõttes on Pentus-Rosimannus valitsuse nõrk koht, kelle minevikku kritiseerides on opositsioonil lihtne punkte noppida.
Samuti hämara minevikutaagaga on uue valitsuse majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kauaaegne Edgar Savisaare võitluskaaslane Tallinna linnavalitsuses. Peale selle tegi ta lahkuvas valitsuses koroonakriisi ajal mitu valet või küsitava väärtusega otsust. Nii et uus valitsus pole tasakaalustatud üksnes naiste ja meeste ning kogenud ja vähekogenud, vaid ka mainetaagaga ministrite poolest.
On see nüüd naiste eesotsas olemise, ehmatava EKRE-kogemuse või maailmavaatelise läheduse teene, aga need koalitsiooniläbirääkimised kulgesid märksa pingevabamalt ja efektiivsemalt kui eelmised. Loodame, et sama efektiivselt hakkab valitsus ellu viima punkte, mis koalitsioonilepingusse kirja said. Üldjoontes on need ju mõistlikud.
