„Kui nüüd hästi laias laastus võrrelda kaht koalitsioonilepingut, siis hästi suur erinevus on selles, et see leping on tehtud vaatega, et elame 21. sajandis," sõnas Saarts Krister Parisele antud intervjuus. „Eelmine leping tundus olevat 20. sajandisse tagasiminek. Oli näha, et osad erakonnad tundsid end Jüri Ratase valitsuses ebamugavalt, neile ei meeldi need trendid ning need tuleks tagasi pöörata."
Saarts nentis, et kui praegune koalitsioon hoidub teravatest väärtuskonfliktidest, siis on neid ideoloogiliselt tiivalt väga raske rünnata. See kujutab aga omakorda probleemi demokraatiale, kui kaksikvalitsus peaks jätkuma ka pärast valimisi.
„Võimu tsementeerumise puhul hakkame siis nägema samu tendentse, mida nägime varem Reformierakonna puhul, nüüd juba kahe partei juures. Ilmeksimatuse sündroomi ning üleolevat suhtumist seotud teatud tasandil ka korruptiivsete skeemidega."
Parempopulistidel läheb aga Saartsi sõnul raskeks: „Kui nüüd EKRE on valitsusest välja kukkunud, siis tegelikult kaotavad Helmed oma tribüüni vene elanikkonna jaoks." Saarts usub, et EKRE peaks oma toetust kahekordistama, kui tahab valitsuste moodustamisel üldse enam kaasa mängida, kuid vähegi stabiilsete arengute korral pole see kuigi võimalik.
Saates veel:
Millised on nüüd šansid järsult toetust kaotanud Eesti 200-l?
Miks Isamaal on ikkagi kõik šansid ellu jääda?
Mida sotsid toetuse eest vastu saavad?
Kas Kersti Kaljulaidist saab ka teisel ametiajal president?
Kuula Erisaadet siit!