Pärnus postiljonina töötaval Priit Pajuviidikul on ajukahjustuse tõttu tasakaaluhäired, mälupuudulikkus, ta ärritub kergesti. Kolm aastat tagasi määrati talle keskmine puue, sest ta vajas „regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas”.

Eelmise aasta lõpus pärast puude pikendamise taotlust hinnati aga, et Pajuviidikul pole puuet, sest „eakohasest suuremat kõrvalabi” ta igapäevatoimingutes ei vaja. 66-aastane Pajuviidik aga ütleb, et paremaks pole midagi läinud, pigem isegi halvemaks.

„Kolme aastaga pole midagi muutunud, peale selle, et tasakaaluhäire on suuremaks läinud ja vahepeal olid miniinsuldid,” märkis Pajuviidik. „Ega see ole ravitav, et asi oleks paremaks läinud.”

Samamoodi pole kordushindamisel puuet pikendatud veel tuhandetel inimestel. See aga tähendab, et täishinda tuleb maksta paljude teenuste ja abivahendite eest, mida enne sai soodsamalt. Samuti ei taha paljud omavalitsused pakkuda muud vajalikku abi, kui puudetõendit ette näidata pole. 

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega