Oksana Pasitšnikul on vahetatud mõlemad puusaliigesed ja seetõttu on tal keeruline kõndida. Ometi jäi ta puudeastmest ilma ja koos sellega võimalusest soetada soodsamalt abivahendeid ja ka näiteks invakohale parkida.
FOTO:
Osa omavalitsusi aitab inimesi just puude olemasolu korral, kuigi seaduse järgi peaksid nad seda ilmagi tegema.
Pärnus postiljonina töötaval Priit Pajuviidikul on ajukahjustuse tõttu tasakaaluhäired, mälupuudulikkus, ta ärritub kergesti. Kolm aastat tagasi määrati talle keskmine puue, sest ta vajas „regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas”.
Eelmise aasta lõpus pärast puude pikendamise taotlust hinnati aga, et Pajuviidikul pole puuet, sest „eakohasest suuremat kõrvalabi” ta igapäevatoimingutes ei vaja. 66-aastane Pajuviidik aga ütleb, et paremaks pole midagi läinud, pigem isegi halvemaks.
„Kolme aastaga pole midagi muutunud, peale selle, et tasakaaluhäire on suuremaks läinud ja vahepeal olid miniinsuldid,” märkis Pajuviidik. „Ega see ole ravitav, et asi oleks paremaks läinud.”
