Viljandi linn kattis eelmisel nädalal kinni Mati Karmini loodud Jaak Joala kuju, sest Joala lesk esitas linnale hagihoiatuse. Kuigi selle täpsem sisu pole avalikult teada ning Maire Joalat esindav Triniti advokaadibüroo keeldub välja saadetud nõudekirja ja hagihoiatuse sisu kommenteerimast, ütlevad Eesti Päevalehte nõustanud asjatundjad, et kaubamärgi kuuluvus ja isikuandmete kaitse kõnealusel juhul hagihoiatuse aluseks olla ei saa.

„Kuidagi on tekkinud müüt, et kui midagi kaubamärgina on registreeritud, siis saab valimatult igasugust kasutust keelama hakata,” ütleb patendiameti kaubamärgiosakonna nõunik Liina Puu. Tegelikult ei ole see nii. Kaubamärk on äri edendamise vahend. Kaubamärgiõigusel on kindlad piirid, mida teha saab ja mida mitte. Kaubamärk registreeritakse kindlatele kaupadele ja need õigused piirduvadki nende kaupadega. Kaubamärgi abil ei saa realiseerida või kaitsta autoriõigusi. Liina Puu sõnul reguleerib kellegi kujutise õigusvastast nõusolekuta kasutamist võlaõigusseadus, kuid hagihoiatust nägemata ei saa ta väita, et tuginetud on sellele.

Maire Joala on registreerinud Jaak Joala kaubamärgi eelmise aasta märtsis ning see kehtib kolmes klassis: allalaetav digitaalne muusika ja muusikasalvestused; muusika esitamine kontsertidel, muusikaline meelelahutus ja kontserdid; muusikaetenduste litsentsimine ning filmi-, tele-, teatri- ja muusikatoodangu autoriõiguste kaitse ja realiseerimisega seotud juriidilised teenused.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega