Paavo Kangur: Andrus Veerpalu 50 - võidud, pisarad, rahvuslik häbi ja "verine ookean"

Suusaspordi ajalugu on dopingu ajalugu. Neid asju tuleb võtta nii, nagu nad on, liigselt erutumata. 1970ndatel anti suusatajatele väidetavalt amfetamiini. See aine andis organismile energialaengu, mis võimaldas ennast „tühjaks sõita“ ehk anda endast kõik.

Eesti kõige aegade paremaid sportlasi, rahvuslik iidol Andrus Veerpalu ütles 8. aprillil 2011 pressikonverentsil: „Andsin Otepääl trenni tehes oma järjekordse rutiinse dopinguproovi, nii nagu ma olin andnud viimase paarikümne aasta jooksul sadu kordi. Siis ma veel ei teadnud, et see on minu elu olulisemaid proove. 15. veebruaril jõudis minuni šokeeriv teade, et olen andnud positiivse proovi. Saan kinnitada, et ma ei ole keelatud aineid kasutanud võistluste ajal ega võistluste väliselt. Võidud on saavutatud läbi visa ja suure töö. Lõpetuseks tahan vabandada pöidlahoidjate ja lähedaste ees, et nad on viimasel nädalal pidanud taluma kahtluste laviini.“

Ja siis tulid pisarad. Pressikonverentsil oli kohal kogu Eesti spordiajakirjanike eliit, kellest enamus asus seisukohale, et Veerpalu on pettur.